Kirjalike tekstide keelelist muutumist analüüsiv algoritm lubaks senisest vahetumalt "mõõta" konkreetse dokumendi ajaloolist tähtsust - ning sealhulgas hinnata teadusartiklite kaalukust muul moel kui tsiteeringuid kokku arvestades, vahendavad
.

Algoritm toetub eeldusele, et mõjukad dokumendid — näiteks teaduslikud artiklid — toovad keelde uusi mõisteid ja fraase. Edasised sama valdkonna tööd võtavad need keelelised mustrid peagi üle ning nõnda rikastub ja muutub ajapikku ka erialane keel.

“Püüame aru saada, kuidas mõisted liiguvad — näiteks, kes ja millal juurutas mõiste kvark, kuidas ja kus võtsid esmakordselt sõna 1960ndate sõjavastased, ” ütleb Princetoni ülikooli arvutiteadlane David Blei.

Nagu nentis David Blei, pole nende uus meetod siiski mõeldud näiteks traditsioonilist tsiteeringute kokkuarvamist n-ö välja sööma. See on alternatiiv, mida saaks rakendada eelkõige ajaloo- või ühiskonnateadustes, kus tegeletakse just ideede leviku uurimisega.

Teisalt terendavad teadlase hinnangul ka praktilisemad väljundid, näiteks üldkasutatavate otsimootorite tõhusamaks kujundamine.