Sõnumitega, mis tõstavad esile mahlajoomise hüvesid, pommitatakse meid igapäevaselt. Tegelikult peaksime tähelepanu pöörama märksa lihtsamale tõsiasjale: mahla valmistamine tähendab tervisele igati kasulike marjade ning puu- ja juurviljade töötlemist moel, mis muudab nad oluliselt vähem tervislikuks.

Esmapilgul tundub loogiline eeldada, et mahlal peab olema kasulikke omadusi. Puuviljad on ju, teadagi, tervislikud, ja mahla valmistatakse puuviljadest, seega peab mahlgi tervislik olema... Siin kiputakse aga unustama, et mahla valmistamisel heidetakse puuvilja kõige kasulikumad osad sootuks kõrvale.

Õuna koor, vaarikaseemned ja apelsini sektoreid eraldav kile on kõik tervisele kasulikud, sisaldades suurema osa viljades leiduvatest kiudainetest, nagu ka hulgaliselt antioksüdante, taimseid toitaineid, vitamiine ja mineraalaineid.

Kiudained soodustavad seedeelundkonna talitlust, täites seedekulglat ja vähendades toiduga koos manustatud suhkrute imendumist, mis leevendab insuliinitaseme järske tõuse. Kui organism ei suuda hooti hüppeliselt kasvavat insuliinivajadust enam rahuldada, võibki hakata kujunema teise tüübi diabeet.

Oluline on ka silmas pidada, et kui kaloreid manustatakse söömise asemel vedelal kujul, ei jõua ajju samasugust „kõhu täitumise signaali“, mis järgneb tahke toidu söömisele, ehkki kogu protsessi käigus manustatakse oluliselt rohkem kaloreid — kui apelsin sisaldab keskeltläbi 45 kalorit, siis 225 milliliitrises klaasis apelsinimahlas on suisa 110 kalorit.

Niisiis kipuvadki inimesed kaloreid vedelal kujul üle manustama. Vahetult pärast klaasitäie mahla või mehu joomist võib korraks küll täiskõhutunne tekkida, kuid see taandub peagi, kuna vedelik nõrgub maost välja üsna kiiresti.

Sel moel saadud kaloritest suur osa ei jõua organismi sisemise „kaloriloenduri“ arvestusse, mistõttu sagedase mahlalürpimise tulemuseks võibki olla tüsenemine, mida ei pidurda ka jõusaalis rassimine.

Kuidas probleemist jagu saada? Kõigepealt tuleb hakata mahlast mõtlema kui maiustusest — preemiast, millel ei peaks olema kohta ei hommikusöögilaual ega ka trennijärgses taastumisrežiimis.

Mahlade kõrvaldamine laste elust on mõistlik otsus. Vahetage mahlapakid välja vee või kauasäiliva piima vastu. Piim sisaldab umbes kolm korda vähem suhkrut kui mahl, kuid pakub ohtralt valke, kaltsiumit, D-vitamiini ja magneesiumit, mida kõike on kasvavale organismile hädasti vaja.

Ehkki diabeedi ja ülekaalulisuse epideemiaid pole võimalik lahendada üheainsa lihtsa nipiga, võiks mahlade väljaarvamine tervislike toitude loendist olla oluline samm õiges suunas.