NASA suundub paadiga Titani metaaniookeanidele seilama
Kui käesolev lennuettepanek kaht konkureerivat kava edestab, pole välistatud, et start leiab aset juba viie aasta pärast. „Titan on meie Päikesesüsteemi piiride uurimise jaoks lõppjaam,“ rääkis projekti juht Ellen Stofan ajakirjale New Scientist. „Me asume külluslikust ühenditevalikust välja sõeluma mustreid, mis tõendaksid keerukamate või huvitavamate reaktsioonide toimumise võimalikkust,“ vahendab Discover Magazine.
Kui Titani ookeaniuuringu-missioon nimetusega Titan Mare Explorer (TiME) 2016. aastal stardib, peaks see Titani orbiidile jõudma 2023. aastaks ning laskuma seejärel langevarju abil ühele selle suurtest järvedest nagu Ligeia Mare või Kraken Mare. Võimalikuks maandumispaigaks on just nood järved valitud seetõttu, et erinevalt muudest Titani järvedest küündib nende pikkus mitmesaja kilomeetrini.
Pärast järveleplartsatamist hakkab TiME tuule ja ookeanihoovuste tõukel triivima; 96 päeva vältava programmi käigus kogub seadeldis võõra taevakeha ookeanist kompleksseid orgaanilisi molekule. Kaasatoodud plutooniumi energiast toituv sond-paat mõõdistaks järvepinna temperatuure, niiskustasemeid ja tuulte kiirust ning kaardistaks kajaloodi abil ka järvepõhja. Lisaks peaks agregaat ookeani ja seda ümbritsevat taevalaotust pildistama.
Sondi käitamiseks tundub tuumareaktor parim võimalus, kuna akud võimaldaksid toidet ainult teatud aja vältel ning Titani atmosfäär on liiga tihe, et päikeseenergia rakendamine seal mõeldav oleks. NASA on tuumaenergiat kosmoseaparaatide käitamiseks kasutanud varemgi, näiteks Cassini missiooni raames.
Titani ookeanid kujutavad endast segu metaanist ja etaanist, Maal gaasilisel kujul, ent kauge kuu jäistes oludes vedelana esinevatest süsivesinikest. Varasematest uuringutest teavad teadlased, et Titanil leidub keerukaid süsinikupõhiseid molekule, k.a atsetüleeni, mis on tekitanud spekulatsioone, et Titanil võib leiduda isegi elu.
Planetoloog Ralph Lorenz sedastas Discovery Newsile siiski, et mingeid elusolendeid leida ei loodeta. „Küll aga arvame, et Titani orgaanika keerukus võib olla aluseks elu tekkeni viivatele protsessidele,“ ütles ta.
2005. aastal läkitati kosmoseaparaadi Cassini pardalt eurooplaste loodud sond Huygens edukalt Titanile; too missioon saigi nüüdse paadi metaaniookeani pinnale parašüteerimise kava ajendiks.
Viimasel ajal on teadlastel õnnestunud hankida veelgi andmeid, mis kinnitavad, et Titani pinna all võib leiduda veeookeane. Teised teadlased on avaldanud arvamust, et Saturni kuu atmosfääri on tekitanud komeeditabamused.
Siiski pole veel põhjust rõkata; enne pelgast ettepanekust millekski asisemaks kujunemist peab TiME edestama kaht teist võimalikku missiooni, millest üks näeb ette seismiliste seirejaamade rajamist Marsile ja teine komeedilt komeedile kalpsava sondi loomist.
Konkursi finaali jõudnud TiME-sondi töörühmale on siiski juba määratud kolme miljoni dollari suurune preemia, mille toel alustada kava teostamist. Järgmisel aastal eraldab NASA konkursi võitnud ettepaneku loojaile 425 miljonit dollarit.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!