3000 ruutkilomeetrisele tühjale alale kõrgetes Andides püstitatakse üle 1600 optilise teleskoobi. Sarnased teleskoobid asuvad Ühendriikides Utahs.

Kosmilised kiired on superkiired prootonid, mille energiatase on kõrgem kui ühelgi tuntud universumi osakesel. Samas on kõige suurema energiaga osakeste allikas täielik mõistatus, tsiteeris BBC Nobeli preemia laureaadi dr. James Cronini sõnu.

Argentina valitsus investeerib 15 miljonit dollarit projekti, mille kogumaksumuseks kujuneb arvatavalt 50 miljonit.

Kõik teleskoobid ühendatakse keskse arvutiga, et mõõta kosmosekiirte intensiivsust.

“Seda võiks nimetada uueks astronoomiaks, mis jälgib allikaid, mis ei erista valgust, aga on väga suure energiaga,” ütles Cronin.

Usutavalt lähtub enamus kosmilistest kiirtest supernoovadest, kõige suurema energiaga kiired aga võivad pärineda mustadest aukudest või gammakiirte pursetest. Teadlased on ka esitanud teooria, et tegemist võib olla Suure Paugu järgsete suurte osakeste jäänukenergiaga, ütles Leedsi ülikooli füüsikaprofessor Alan Watson.