Wikipedia ja tõe tähendus
Miks me peaks hoolima? Kuna Wikipedia artiklid on suurema osa Interneti-otsingute esimeseks või teiseks tulemuseks. Löö Google’isse „iron” ja Wikipedia artikkel keemilisest elemendist raud on nimekirjas esimene vaste; sama juhtub, kui otsida väljendit „iron cross” (raudrist). Google’i otsingualgoritmid järjestavad tulemusi osaliselt selle järgi, mitu linki on veebiküljega seotud; inimesed lingivad Wikipedia artikleid palju.
See tähendab, et nende artiklite sisu on tõesti oluline. Wikipedia kaasamisstandardid – mis pääseb sisse ja mis mitte – mõjutavad niisuguste ajakirjanike tööd, kes loevad rutiinselt Wikipedia artikleid ning kordavad seejärel „vikiväiteid” kui tausta, ilma et vaevuks sellele viitamagi. Need standardid mõjutavad tudengeid, kelle uurimistöö mitmes vallas algab (ja lõpeb) Wikipedias. Ja kuna ma kasutasin Wikipediat, et uurida selle artikli mitme osa tausta, mõjutavad need standardid sindki, kallis lugeja, just praegu.
Hulk inimesi, iseäranis akadeemilised eksperdid, on väitnud, et Wikipedia artikleid ei saa usaldada, sest nende kirjutajateks ja toimetajateks on vabatahtlikud, kes ei ole kunagi mingit kontrolli läbinud. Sellest hoolimata on uuringud avastanud, et need artiklid on märkimisväärselt täpsed. Selle põhjuseks on, et Wikipedia enam kui seitsmest miljonist registreeritud kasutajast koosnev kogukond on orgaaniliselt arendanud rea reegleid ja protseduure ebatõdede kõrvaldamiseks. See selgitab ka Wikipedia plahvatuslikku kasvu: kui Wikipedia sisu ei tunduks enamikule kasutajatest piisavalt tõene, ei naaseks nad pidevalt sellele leheküljele.
Niisugusest poliitikast on saanud Wikipedia vististi unetuse all kannatava vabatahtlikearmee sotsiaalne leping. Tänu neile kaob ebaõige info tavaliselt üpris kiiresti.
Kuidas siis vikipeedialased otsustavad, mis on tõene ja mis mitte? Millel nende epistemoloogia põhineb?
Vastupidiselt matemaatika- või loodusseadustele ei rajane vikitõde põhimõtetel nagu järjekindlus või mõõdetavus. See ei põhine isegi tervel mõistusel ega isiklikul kogemusel. Wikipedia on välja arendanud radikaalselt erineva komplekti epistemoloogilisi standardeid – standardeid, mis ei ole kuigivõrd üllatavad, arvestades, et lehekülje juurestik asub veebipõhises kogukonnas, kuid mis peaks valmistama muret nendele meie hulgast, keda huvitab tavaarusaam tõest ja täpsusest. Wikipedias ei ole objektiivne tõde tegelikult sedavõrd oluline. Fakt või väide muutub kaasamiseks sobivaks, kui see on ilmunud mõnes teises väljaandes – ideaaljuhul on too inglise keeles ja veebis tasuta kättesaadav. „Wikipediasse kaasamise lävepakuks on tõendatavus, mitte tõesus,” kinnitab Wikipedia ametlik poliitika.
Tõendatavus on üks Wikipedia kolmest sisupõhimõttest; see kodifitseeriti augustis 2003. Kaks ülejäänut on algupäraste uurimistulemuste ja mõtete mittekasutamine (detsember 2003) ja neutraalne vaatenurk, mille Wikipedia projekt päris Nupedialt, varasemalt vabatahtlike kirjutatud veebipõhiselt tasuta entsüklopeedialt, mis tegutses alates märtsist 2000 kuni septembrini 2003 (Wikipedia oma neutraalsuspoliitika kodifitseeriti detsembris 2001). Need poliitikad on muutnud Wikipedia omamoodi akadeemiliseks agoraaks, kus inimesed poliitilise laenguga teemade kummaltki küljelt saavad ratsionaalselt diskuteerida oma seisukohtade üle, leida ühist pinda ja mitteemotsionaalselt dokumenteerida oma erinevusi. Wikipedia on edukas, sest tema poliitika on toiminud.
Vastupidiselt Wikipedia artiklitele kirjutasid ja kontrollisid Nupedia artikleid eksperdid, kuid vähestel ekspertidel oli motivatsiooni selles osaleda. Mõni tahtis küll kirjutada oma uurimistööst, kuid Nupedia peatoimetaja Larry Sanger lõpetas selle tava kiiresti.
„Ma ütlesin, et kui midagi ei ole ekspertide poolt kontrollitud, siis saab meist põhimõtteliselt uue originaalinfo allikas ja selleks me loodud ei ole,” meenutab Sanger, kes iroonilisel kombel või mitte on ise epistemoloogiakoolitusega endine filosoofiaõpetaja, kaasnupeedialastele öeldut.
Nupedia sattus raskustesse, kui ekspertidel keelati oma tööst kirjutada ja neil puudus stiimul millestki muust kirjutada. Seejärel otsustasid Sanger ja Nupedia asutaja Jimmy Wales proovida erinevat poliitikat uuel veebilehel, mille nad käivitasid 15. jaanuaril 2001. aastal. Nad võtsid kasutusele värskeltleiutatud vikitehnoloogia, lubades igaühel anda oma panus igasse artiklisse – või luua uus – igal teemal, lihtsalt klõpsates „redigeeri”.
Peagi täitsid Wikipedia imelike hüpoteeside ja veidrate ideede jüngrid, sundides uue lehekülje vabatahtlikke veetma suure osa ajast parandades tekitatud kahju, millest sugugi kõik ei olnud eksiteele sattunute või ullikeste süütu töö. (Arvutusseadmete Assotsiatsiooni hiljuti avaldatud uuring leidis, et 11% Wikipedia artiklitest on vähemalt korra vandaalide ohvriks langenud.) Kuidas aga saavad Wikipedia vabatahtlikud toimetajad vahet teha, kas miski on tõene või mitte? Lahenduseks oli lisada artiklitele viited ja joonealused märkused. „Mitte lugeja abistamiseks, vaid selleks, et panna maha märk, mis rahuldaks (teisi) kaasautoreid,” ütleb Sanger, kes lahkus Wikipediast enne kui tõendatavuse reegel ametlikult kasutusele võeti. (Sanger ja Wales, kes on praegu Wikimedia Foundation juhatuse emeriitesimees, läksid tülli selle üle, kui suur oli Sangeri tähtsus Wikipedia loomisel. Praegu on Sanger asutaja ja peatoimetaja Citizendiumis, Wikipedia alternatiivis, mis on loodud adresseerimaks tolle puudulikku usaldusväärsust ja kvaliteeti.)
Tõendatavus on tegelikult nõjatumine autoriteedile – mitte tõe autoriteedile, vaid teiste väljaannete autoriteedile. Tegelikult suvalise teise väljaande. Neil päevil saab ilma sobiva viiteta lisatud info Wikipedias tõenäoliselt juurde kirja „vajab allikat” mõnelt Wikipedia end isehakanud toimetajalt. Eemalda kiri ja keegi teine paneb selle tagasi. Jäta see alles ja võid leida end vastamisi teist liiki autoriteediga – ühega ingliskeelse Wikipedia 1500 administraatorist, kellel on võim määrata vaidlusalustele artiklitele kasvavalt ahistavaid tõkkeid, kui poliitikat ignoreeritakse.
Et olla õiglane, ütleb Wikipedia tõendatavuse poliitika, et „artiklid peaks toetuma usaldusväärsetele kolmanda osapoole avaldatud allikatele, mis vastavad Wikipedia neutraalsuspoliitikale”. Oma vahenditega kirjastatud artikleid tuleks üldiselt vältida ja mitteingliskeelseid allikaid ei soosita, kui ingliskeelsed on olemas, sest suur osa inimesi, kes loevad, kirjutavad ja toimetavad ingliskeelset Wikipediat, oskavad lugeda vaid selles keeles.
Pööbel võimutseb
Tehnoloogia- ja kultuurisaidil Edge.org 2006. aasta mais ilmunud essees kutsus futurist Jaron Lanier Wikipediat digitaalse maoismi näiteks – nii lähedale toimivale pööblivõimule pole inimkond varem jõudnud.
Lanier tundis vajadust kirjutada Wikipediast, sest keegi märkis järjepidevalt tema Wikipedia artiklisse, et ta on filmirežissöör. Lanier kirjeldab end kui arvutiteadlast, heliloojat, visuaalkunstnikku ja kirjanikku. Ta on kõigil neil aladel hea, kuid filmirežissöör ta ei ole. Oma essee järgi tegi ta 1990. aastail ühe eksperimentaalse lühifilmi ja tema enda sõnul oli see kohutav.
„Olen püüdnud loobuda filmide lavastamisest Wikipedia alternatiivuniversumis mitu korda, kuid keegi on alati minust targem,” kirjutas Lanier. „Iga kord, kui mu Wikipedia artiklit parandatakse, saab minust hiljemalt päeva järel taas filmirežissöör.”
Kuna Lanier’ püüded omaenda Wikipedia sissekannet toimetada põhinesid isiklikul teabel tema enda karjäärist, rikkus ta otseselt Wikipedia kolme põhireeglit. Tal on oma vaatenurk, ta kirjutas oma algupäraste mõtete põhjal ja tema kirjutatut ei saa tõendada mõne legitiimse, autoriteetse ja tõendatava väljaande lingile vajutades.
Wikipedia „tõe” standard on tehniliselt ja legaalselt mõistlik, sest igaüks võib artikleid redigeerida. Wikipedial kogukonnana ei ole kuidagi võimalik teada, kas Jaron Lanier’ artiklit uuendav isik on tõesti Jaron Lanier või vandaal. Nii on kindlam inimeste sõna mitte uskuda ja nõuda selle asemel igalt panustajalt – olgu ta ekspert või mitte – viidet mõne teise väljaande autoriteedile.
Kui püüad Wikipediat mõista, juhtub huvitav asi – mida sügavamale jõuad, seda segasemaks see läheb. Võtame näiteks tõendatavuse poliitika. Wikipedia loeb kõige usaldusväärsemateks allikateks ülikoolide kirjastuste välja antud retsenseeritud ajakirju ja raamatuid, mille järgnevad ülikooliõpikud, seejärel ajakirjad, žurnaalid, lugupeetud kirjastuste avaldatud raamatud ja lõpuks peavooluajalehed (kuid mitte ajalehtede arvamusküljed).
Taaskord on see mõistlik, arvestades Wikipedia võimetust kontrollida autori tegelikku isikut. Lanier’ kaebuseid, et tema Wikipedia nimetab teda filmirežissööriks, ei saanud Wikipedia kaasautorid enne tõsiselt võtta kui Lanier suutis veenda Edge’i toimetajaid avaldama tema artiklit, mis selle väite üle kurtis. Lanier’ artiklist Edge’is piisas vikipeedialaste veenmiseks, et Wikipedia sissekanne Lanier’ kohta on vale – lõppude-lõpuks oli ju olemas klikitav link! Eeldatavasti kontrollisid Edge’i toimetajad fakte, seega sai vikimaailma nüüd korrigeerida.
Saatuse pilkena kritiseeriti Lanier’d hiljem vikipatu pärast, et ta toimetas enda kohta käivat vikiartiklit. Sama kriitika tabas ka mind, kui parandasin rea ilmseid vigu iseenda Wikipedia artiklis.
„Kriitika” on tegelikult pehme sõna vikiõiguse kohta, millega nuheldakse inimesi, kes on piisavalt rumalad, et jääda vahele omaenda Wikipedia artikli toimetamisel – nende sissekannetele lüüakse bänner, mis ütleb: „Selle artikli olulisel kaasautoril või loojal võib olla teemaga seonduv huvide konflikt.” Bänneri juurde kuulub väike pilt, millel on vasakule poole kaldu õigluse kaalud. Wikipedia autobiograafiapoliitika selgitab väga detailselt, kuidas oma teadmiste kasutamine endast rääkiva Wikipedia artikli toimetamisel rikub kõiki kolme saidi nurgakiviks olevat reeglit – ja illustreerib seda veel ühe viitega autoriteedile, tsitaadiga raamatust „Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas”.
Kuid teiste inimeste kirjutatud sõnade autoriteedile toetumisega on üks probleem – arvukalt väljaandeid ei kontrolli üldse fakte ning paljud neist, kes seda teevad, helistavad lihtsalt artikli allikale ja küsivad, kas autor sai faktidele pihta või mitte. Näiteks krediidiinfofirma Dun and Bradstreet saab info oma väikeettevõtete raportite jaoks osaliselt sel moel, et palub neilsamadel väikeettevõtetel täita enda kohta käivad küsimustikud.
„Algupärased uurimistulemused on keelatud”
Mida see kõik tähendab, on keeruline öelda. Mõnikord häirib mind viki ebausaldusväärsus. (Keeleline kvaliteet on teine asi.) Arvutiteadlasena avastan end iga päev Wikipediat kasutamas. Sealsed arutelud algoritmide, arhitektuuride, mikroprotsessorite ja teiste tehniliste küsimuste kohta on tavaliselt suurepärased. Kui need ei ole suurepärased ja ma ise paremini tean, siis ma lihtsalt parandan need ära. Ja kui need on valed ja ma ise ei tea paremini – no, siis ma ju ei tea ise paremini!
Olen veetnud tükk aega ka vaadates Wikipedia artikleid teemadel nagu „erakordsuse skalpell”, „Algeroni leping” ja „Number Kuus”. Otsides neid termineid ingliskeelsest Wikipediast satud artikliteni nagu „Torchwoodi objektide nimekiri”, „Star Treki lepingute nimekiri” ja artikkel Cyloni robotist, keda mängis kanada näitlejatar Tricia Helfer. Nende artiklite vikieksistents nõjatub õpetlaslikele viidetele Dr. Who, Torchwoodi, Star Treki ja Lahingulaev Galactica osadele – populaarsetele telesarjadele, mida Wikipedia kaasautorid õilistavad sõnaga „kaanon”.
Ma naudin nende artiklite kasutamist oradena, millega Wikipediat torkida, kuid need esindavad vaid tillukest osa Wikipedia sisust. Teisest küljest on need olnud oluline osa Wikipedia kultuurist algusest saadik. Sanger ütleb, et juba varakult võttis Wikipedia kohustuse koondada laia teemavaldkonnaga artikleid: „Kettaruumi on piisavalt ja kuni leidub inimesi, kes suudavad kirjutada mingil teemal korraliku artikli, siis miks mitte neil seda lubada? … Mulle tundus see naljakas ja lahe, et inimesed kirjutavad artikleid igast „Sõrmuste isanda” tegelaskujust. Ma ei pidanud seda probleemiks nagu mõni inimene nüüd peab.”
Fantastilistest maailmadest rääkivate artiklite puhul on see viga, et nad lähevad vastuollu Wikipedia algupäraseid uurimistulemusi keelava reegliga, sest peaaegu kõik võtavad oma „viited” teostest endist ja mitte väidetavalt usaldusväärsematest teisestest allikatest. Ma ei ole andnud soovitust neid artikleid kiiresti kustutada, sest Wikipedia teeb ilukirjanduse ja filmide-seriaalide suhtes erandi – ja kuna ma, ausalt öeldes, naudin nende lugemist. Tänapäeval on niikuinii suuremal osal sellistest sissekannetest juures kiri, et viidatakse väljamõeldud maailmadele.
Mis on siis Tõde? Wikipedia artikkel sel teemal ütleb, et „terminil ei ole ühest definitsiooni, millega suurem osa professionaalseid filosoofe ja õpetlasi nõustuks”. Kuid praktikas on Wikipedia kaasamisstandardist saanud selle de facto tõestandard ja kuna Wikipedia on planeedi loetuim veebientsüklopeedia, on tegu tõestandardiga, mida suurem osa inimesi endastmõistetavalt kasutab, kui lööb otsingusõna Google’isse või Yahoo’sse. Wikipedia tõde on tunnustatud tõde – konsensuslik vaade mingil teemal.
See standard on lihtne – miski on tõene, kui see avaldati ajaleheartiklis, ajakirjas, žurnaalis või ülikoolikirjastuse poolt välja antud raamatus – või kui seda näidati Dr. Who’s.
