Siiski ei saa teadlased veel krooniliste valude all kannatavatele patsientidele soovitada valuvaigistite asendamist kirgliku suhtega. Pigem saab rääkida sellest, et selle nähtuse mõistmine võib viia uute valu leevendavate meetodite avastamiseni.

Ühe uuringu läbiviimisel osalenud New Yorgi ülikooli teadlase Arthur Aroni sõnul selgus, et kattuvad ajupiirkonnad, mida ravimid aktiveerivad valu leevendamiseks ning need, mis aktiveeruvad intensiivse armastuse korral.

Aron on armastust uurinud 30 aastat.

Tema sõnul põhjustab armastatud inimesele mõtlemine aju mõnutunnet tekitava piirkonna intensiivse aktiveerumise. Sama aju piirkond aktiveerub ka kokaiini tarvitades või näiteks lotovõidu puhul.

Mackey ja Aron said idee sellise seose uurimiseks aastaid tagasi toimunud neuroteaduste konverentsil, kus neil tekkis mõte, et kas armastuse ja valu vahel võib olla seos.

Nad kaasasid oma uurimistöösse Stanfordi ülikooli teadlase Jarred Youngeri ning uurisid vastarmunud üliõpilaste ajuülesvõtteid.

Mackey sõnul keskendusid nad teadlikult värskelt armunud noortele ning ei vaadelnud küpsemas faasis olevaid suhteid.

Teadlaste soov oli uurida inimesi, kes olid armastusest tulenevalt eufoorilised, energilised ning näitasid oma armastatu suhtes ülesse obsessiivset käitumist.

Nad arvasid, et kirgliku armastuse puhul võib olla tegemist sõltuvusega seotud ajusüsteemidega, mis on tugevalt seotud dopamiiniga.

Aroni sõnul näitas uuring, et inimene ei pea valuga võitlemiseks ainult valuvaigisteid tarvitama.