Arktiline merejää võib sulada juba 2015. aastaks
Ehkki meri jäätuks uuesti igal talvel, rööviks selle puudumine suveharjal jääkarudelt nende jahimaad ning ohustaks neid väljasuremisega, vahendab The Daily Telegraph.
Venemaa, Kanada ja Gröönimaa vaheline jäämass taandub ja kasvab aastaajati. Hetkel on selle suurus nelja miljoni ruutkilomeetriga miinimumis.
Enamik mudeleid, kaasa arvatud need, millel rajanevad valitsustevahelise kliimamuutuste nõukogu IPCC viimatised hinnangud, on seiranud jääga kaetud mere pindala kahanemist viimastel aastatel ning prognoosinud selle alusel jääkatte edasist kängumist.
Ameerika laevastiku-aspirantuurikooli American Naval Postgraduate School uurija Wieslaw Maslowski kogutud uuringutele viidates teatas Wadhams mullu, et nondesse prognoosidesse ei ole hõlmatud kiirust, millega kliima muutumine jääd õhemaks muudab.
Ehkki IPCC avaldab lootust, et jää jääb püsima 2030. aastateni, võtab Maslowski uurimus arvesse ka õhenemise kiirust ning kalkuleerib selle alusel, et jää kaob märksa kiiremini.
Maslowski mudel koos väitega, et arktiline merejää on sattunud „surmaspiraali”, on küll poleemilise maiguga, ent polaaralade juhtivaid spetsialiste professor Wadhams nentis, et arvutused jätsid talle vägagi veenva mulje.
„Tema mudel on kõige äärmuslikum, aga samas on ta ka üldse parim mudeldaja,” ütles Wadhams. Ta lisas, et jää naaseb küll järgneval talvel, ent selle suvine puudumine võib soodustada tihedamat laevatamist ja naftaotsinguid, mis võivad ohustada Põhjapoolust ümbritsevate alade pärismaiseid liike.
Ehkki jääkarud magavad talveund maismaal, siirduvad nad kevaditi jääkattele küttima.
„Ilmselt viitavad kõik siinkohal jääkarudele — jää kadumine suretaks nad välja või sunniks saaki küttima maismaal. Võimalik, et jääkarud manduvad suguluspaljunemise tõttu või kolivad maismaalevilatesse, aga midagi peab juhtuma, kuna nende senine levila lihtsalt kaob,” ütles Wadhams.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!