Arktika suved muutuvad jäävabaks nelja aastaga
Praeguseni kõige põhjalikum info jääkihi paksuse kohta, mida Pen Hadow' juhitav ekspeditsioon oma külmalt teekonnalt edastab, näitab polaaralal vaid keskmiselt kuni 1,8 meetri paksust jääd ehk säärast, mis suudab ühe aastaga tekkida ja seejärel ka ära sulada, kirjutab Eesti Päevaleht.
„Avastus, et selles Arktika osas pole peaaegu üldse mitmeaastast jääd, oli mulle tõeliseks üllatuseks," teatas Kanadast põhjanaba suunas liikuv Hadow Reutersi vahendusel.
Veel mõne aasta eest oli uudiseks, et põhjapoolusel leidub keset jäävälja lahtist vett, ja keskkonnaaktivist Lewis Gordon Pugh võis seal 2007. aastal koguni kilomeetri jagu ujuda. Mullu oli aga laevatatav juba terve Loodeväil Kanada põhjaküljel.
Arktikas on keskmine õhutemperatuur kerkinud kaks korda kiiremas tempos kui mujal maailmas ja merejää sulas seal 2007. aastal rekordiliselt õhukeseks.
Hadow kulutab oma kahe kaaslasega iga päev neli tundi jääkihi mõõtmiseks auke puurides ja tema 5,2-meetrine puur pole vaid neljal korral jääkihist läbi ulatunud. Nad on läbinud ligemale 400 kilomeetrit, sponsoritele läks nende ekspeditsioon maksma 65 miljonit krooni.
Greenpeace esitles märtsis Uus-Meremaa teadlaste raportit, mis pole Antarktika jääkihi suhtes just palju optimistlikum. See väidab, et suurem osa sealsest jääkihist peaks sulama ära järgmise saja aastaga, terve Lääne-Antarktika peaks aga kliima soojenemise jätkudes muutuma jäävabaks tuhande aastaga. Arvestades Gröönimaa ja Antarktika sulamist, võib maailmamere pind tulevikus kerkida isegi 12 meetrit.
Tim Naishi juhitav Victoria ülikooli tiim on arvutanud, et viimati saavutas kliima soojenemise üheks olulisemaks põhjuseks peetava süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris praegusega võrreldava taseme neli miljonit aastat tagasi ehk ajal, kui inimkond alles kujunes.
Turistide suur huvi Antarktikas käia on ajanud paanikasse keskkonnakaitsjad, ning nüüd üritatakse seda jõuliselt piirata. Korraga tohib Antarktikas kaldale minna vaid 100 inimest, kuna teadlaste sõnul seavad turistide hulgad regiooni unikaalse ökosüsteemi tõsisesse ohtu.
Piirangute vajadusega on nõustunud 28 riiki, kes on alla kirjutanud Antarktika lepingule.
Ametlikud andmed näitavad, et kui 1992. aastal külastas Antarktikat 6700 turisti, siis nüüd käib seal üle 45 000 uudistaja. Keskkonnakaitsjad muretsevad, et turistide arvu mitmekordistumine ohustab unikaalset taimestikku ja loomastikku. Antarktika on muu hulgas koduks eri liiki pingviinidele ja hüljestele, samuti on see oluline toitumiskoht vaaladele.
