Arheoloogid tuvastasid piibliaegse linna asupaiga
Khirbet Qeiyafas asuvad mäeharjal Elah’ oru (eestikeelses piiblis Tammeorg) kõrval iidse kindluslinna varemed. Väljakaevamistel leitud keraamikakillud ja põlenud oliivikivid pärinevad ajast umbes 1000 aastat e.m.a. Enamik õpetlasi on ühel meelel, et kuningas Taavet valitses umbes toona.
Varem on arheoloogid Khirbet Qeiyafat seostanud piibliaegse linna Saaraimiga, mis tähendab “kaht väravat”, sest lossivaremetest leiti kaks väravat ja Saaraimi linna seostatakse piiblis kuningas Taavetiga. Nüüd aga väidavad uurijad, et tegelikult on tegu hoopis Netaimiga, linnaga, mida mainitakse vana testamendi 1. Ajaraamatus.
“Netaimi asukad olid pottsepad, kes olid kuninga teenistuses ning elasid olulises administratiivkeskuses vilistite riigi piiri lähistel,” kinnitab Iisraeli Haifa ülikooli piibliuuringute professor Gershon Galil.
Üks põhjus, miks Galil usub, et Netaim asus Khirbet Qeiyafas, on selle lähedus praegusele Khirbet Ğudrayale, mis jääb samuti Elah’ oru piirkonda ja on tuvastatud kui piibliaegne linn Gedera. Nii Gederat kui Netaimi mainitakse samas piiblilõigus, 1. Ajaraamatu 4. peatüki 23. salmis: “Nad olid potissepad ning Netaimi ja Gedera elanikud; nad elasid seal kuninga läheduses, olles tema teenistuses.”
Piiblis mainitakse Netaimi vaid üks kord ning seni polnud selle arvatavat asukohta leitud.
Käesolevaga seonduva uurimuse raames dešifreeris Galil hiljuti Khirbet Qeiyafast leitud potikillule kirjutatud teksti ning nimetas selle kõige varasemaks teadaolevaks näiteks heebrea kirjakeelest. (Loe SIIT!)
“Sellest kohast välja kaevatud arheoloogilised leiud, seni kõige vanema ja tähtsama heebreakeelse kirjutise leidmine ning piiblitekstile rajanev arusaamine, et juuda hõimu rahvas asustas seda linna ja töötas kuninga teenistuses, annavad tunnistust sellest, et Khirbet Qeiyafa ehk Netaim oli oluline administratiivkeskus Iisreali kuningriigi piirialal kuningas Taaveti valitsusperioodi paiku,” kuulutab Galil.
