Pilootprojekti käigus on personaalmeditsiini teenuseid selle aasta lõpuks kasutanud kokku juba 5000 inimest. Tagasisidet koos konsultatsiooniga on saanud 1,5% ja enne aasta lõppu saab veel 1% proovi andnutest, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits keskuse blogis.

Ühelt poolt tõstavad uute tehnoloogiate kasutuselevõtt meditsiinikulusid, teisalt suudab see parandada ravikvaliteeti.

Personaalmeditsiin paneb suure rolli ennetusele, sest tänu teadusuuringutele ja andmetele suudetakse leida markerite ja terviseprobleemi vahelisi seoseid mõningatel juhtudel isegi enne terviseprobleemide avaldumist. Personaalmeditsiini tulemusena saab ka ravi minna spetsiifilisemaks, sest üks ravi ei toimi kõigil ühtmoodi.

Hetkel analüüsitakse vaid teatud positsioone DNA järjestuses, aga kui sooviks kõigi Eesti inimeste kogu DNA järjestust teada, siis selle maksumus võib jääda 250–500 miljoni euro vahemikku 5–7 aasta jooksul. See oleks samas ühekordne kulu, edasi tuleks koguda aastas vaid ca 14 000 sündinu geeniandmed.

Praeguse tempoga ja lähenemise juures suudaks teadusasutused kogu Eesti rahva geeniinfo 20–30 aastaga kokku koguda ja selle kogukulu võiks olla kuskil 70 miljonit eurot.