"Igal inimesel on umbes 24 erinevat liigutust ja muud faktorit, mis muudavad ta kõnnaku täiesti ainulaadseks," kommenteeris uurimust selle peamine autor, Manchesteri Ülikooli arvutiteadlane Omar Costilla Reyes.

Kõnnakut analüüsiva süsteemi väljaarendamiseks analüüsisid Reyes ja ta töörühm 20 000 erinevat sammusignaali 120-lt eri inimeselt. Iga kõnnak salvestati maapinnas paiknevate surveplaatide ja kaamera abil. Tehisintellekt analüüsis seejärel saadud andmeid - kaalujaotust, kõnnaku kiirust ja iga eri kõnnaku kolmemõõtmelisi näitajaid (näiteks sammude kõrvalekallet eri suundades), et luua andmebaas, mille abil inimesi tuvastada.

Võrreldes varasemate uuringutega, kus kõnnakut on uuritud kõrvutades 3D videoanalüüsisüsteemi abil inimeste kõnnakute salvestisi kaamerasalvestistega, on uus, tehisintellekti kasutav meetod täpsem. Mitte lihtsalt natukene täpsem, vaid koguni 371% täpsem.

Reyese sõnul on tehisintellekti analüüsiks kasutamine oluline, sest tavainimese silm ei teeks erinevatel kõnnakutel nii suurt vahet ning kontrollitavate andmete võrdlemine oleks lihtsalt liiga tülikas. Tehisintellekt teeb selle töö ära kõigest hetkega ning väiksema veaohuga kui inimene.

Et süsteemi kontrollida, siis rakendati seda kolmes erinevas olukorras: lennujaama turvakontrollis, inimeste töökohtades ning kodudes. Lisaks tõid uurijad süsteemi proovile panemiseks mängu ka petturid, kes teiste inimeste kõnnakuid jäljendada üritasid. Selgus, et veaoht oli vaid väga väike 0,7 protsenti. See näitab, et kõnnakutuvastuse võib lisada edukate biomeetriliste tuvastusmeetmete nimekirja.

Probleemiks uue meetodi juures on aga see, et see nõuab praktiliseks rakendamiseks erilisi surveplaate maapinnas või põrandas. Teise probleemina võib välja tuua selle, et tehnoloogia rakendamiseks oleks vaja kõikide inimeste kõnnakud andmebaasi salvestada, vastasel juhul tehisintellekt kõnnaku omanikku tuvastada ei suuda.

Loe tervet uurimust siit.