Antikehade arendus Eestis: keskendume viiruse konserveerunud osadele
„Kuna arendame antikehasid välja pigem valkude konserveerunud piirkondade vastu - näiteks piirkond, mis seondub peremees raku ACE-2 retseptorile, et rakku siseneda -, siis mutatsioonid selle piirkonnas tooksid kaasa ka suure tõenäosusega seondumisvõimekuse kadumise peremeesrakuga. Ja sel juhul ei suudaks see viirus enam rakku siseneda ja ennast paljundada," rääkis Fortele ettevõtte esindaja Karl Mumm.
Tema sõnul saab viiruse diagnoosimiseks või seroloogiliste testidega antikehade määramisel kombineerida mitut antikeha või viiruse valku ja nii, et isegi hoolimata muudatusest ühes valgus oleks teised valgud endiselt tuvastatavad või siis nende vastu tekkinud antikehad.
Karl Mumm märkis, et mutatsioonitase on SARS-CoV-2 puhul siiski madal ja on isegi üllatavalt madal, kui võrrelda näiteks kasvõi gripiga.
Icosageni esimene eesmärk ei ole seejuures vaktsiini arendamine.
„Icosageni põhikompetents on valkude tootmine ja antikehade arendus. Praegu toodamegi viirusvalke, mis on testimisel umbes 20 diagnostikafirmas, et kasutada neid seroloogilistes testides. Meie toodetud viirusvalke võiks põhimõtteliselt edasi arendada ka vaktsiiniks, kuid seni, kuni me ei ole leidnud selleks täiendavaid finantsressursse ja vajalikke partnereid, keskendume pigem diagnostiliste tööriistade loomisele ja ravivate antikehade väljatöötamisele," rääkis Mumm.
Hetkel on ettevõttel käsil kliinilistes proovides tekkiva immuunsuse uurimine ja on saanud kenasti tööle antikehade määramise testi (ehk seroloogilise testi), kus kasutatakse endi toodetud viiruse valke, mis seovad inimese veres olevaid SARS-CoV-2 vastaseid antikehi.
„Hetkel on meil õnnestunud saada kokku ka pool plaanitud vereproovide arvust koroonaviirusest paranenute grupist, mida kasutada testi kliiniliseks valideerimiseks. Seega püüame praegu leida võimalusi, et jõuda rohkemate vabatahtlike doonoriteni," ütles Mumm.
Seejärel saaks ettevõte selle testi sertifitseerida ning siis oleks juba võimalik sellega soodsalt ja kiiresti teha teste, et näidata, kes on haiguse läbi põdenud ning omab SARS-CoV-2 viiruse vastu immuunsust.
Tartus toimub hetkel aktiivselt ka ülikooli teadlaste ja Eesti-Saksa ettevõte Selfdiagnosticsi koostöös SARS-Cov-2 kiirtestide loomine. Tegemist on sama tüüpi lahendusega, mida ostab sisse praegu Eesti riik - PCR tehnoloogial põhineva testiga, mille tulemusi saab näha aga ise selle teste tegija - olgu selleks perearst, apteeker või hooldekodu töötaja.
