Ameerika teadlaste uurimuses leiti, et merepinna taseme tõusu mõjutab suurel määral Antarktise mandrit ümbritseva ookeani sügavamate veekihtide soojenemine ja sellega seotud paisumine, vahendab Novaator teadusportaali LiveScience uudist.

Temperatuurimuutus on iseenesest üsna väike. Antarktise ümbruses sügavamal kui 1000 meetrit paiknev merevesi on soojenenud keskmiselt 0,03 kraadi kümne aasta kohta. Mujal on erinevused palju väiksemad või statistiliselt mitteolulised.

Vaatamata väiksele muutusele temperatuuris on vee suure erisoojuse tõttu sellise muutuse tekitamiseks vajalik väga suur energiahulk. Kui sama energiakogus lisada atmosfääri, tõuseks keskmine õhutemperatuur kolm kraadi kümne aastaga. Sama energiakogust oleks vaja, kui igal inimesel oleks 1400 vatise võimsusega juuksekuivati, mis kahekümne aasta jooksul vahetpidamata töötaks.

Merepind on alates 1993. aastast tõusnud keskmiselt 3 millimeetrit aastas. Umbes poole sellest on andnud sulavad liustikud, ülejäänu aga merevee soojuspaisumine. Antarktise ümbruse vee soojenemine osaks on tervelt 1,2 millimeetrit merepinna tõusust.

Nähtuse põhjused pole teadlastele selged, küll on aga välja pakutud mitmeid võimalikke seletusi. Põhjus võib olla tuultemustri muutumises või merevee soolsuse ja seega tiheduse lokaalses muutumises ning sellega seotud tsirkulatsiooni iseärasustes. Merevee soolsus võib väheneda näiteks liustike sulamise kiirenedes. Magedam vesi aga ei vaju nii kergelt merepõhja ega vii seega soojust ära ookeani süvakihtidesse.

Mõõtmiste teostamiseks sõitsid teadlased mööda Antarktist ümbritsevat merd ning tegid iga 48 kilomeetri järel peatuse, et saata instrumendid enam kui kilomeetri sügavusele ning võtta neljatunnise mõõtmisperioodi jooksul muu hulgas ka merevee temperatuurinäidud.

Artikkel uurimistöö tulemustega ilmus ajakirjas  Journal of Climate.