Selle asemel kasutati taaskäideldud vett ja erinevaid toitained, taimi valgustati aga LED-lampidega. Ühtlasi mõõdeti hoolega süsihappegaasisisaldust ruumis. Sellist taimekasvatusmeetodit, mille puhul kasutatakse mulla asemel mineraalsete toitainete lahuseid, nimetatakse hüdropoonikaks ehk vesiaianduseks.

Seemned pandi „maha“ veebruari keskel ja pärast seda pidi antarktiline aednik (tegelikult ametilt insener, kes pidi endale taimekasvatuse põhitõed enne selgeks tegema) Paul Zabel rinda pistma erinevate ootamatute muredega nagu mõned süsteemivead ja aasta tugevaim torm. Taimede kasvule need kuidagi mõju ei avaldanud.
Neymayr-III aastal 2009.

See on alles algus: Saksa lennundus- ja kosmosekeskuse koordineeritava (DLR) projekti raames on plaanis kuni maikuuni noppida 4-5 kilo värsket köögivilja nädalas.

Põhjus, miks lennundus- ja kosmosekeskus asja koordineerib, on selles, et tulevikus oleks väga mugav, kui sellisel viisil saaks hakata taimi kasvatama näiteks kosmoselendudel või näiteks Marsil. See tähendaks, et pole vajadust sedavõrd palju toidukraami kaasa vedada, sest osa sellest on võimalik kohapeal seemnetest toota.

Antarktikas on hetkel väljaspool sakslaste jaama umbes 20 külmakraadi, ütleb ScienceAlert.