„Nagu oleks leidnud metsa, kus viimase 1,5 miljoni aasta jooksul pole keegi käinud," ütleb uurimisrühma liige, Harvardi ülikooli teadur Ann Pearson, vahendab LiveScience.

Leid, millest annab üksikasjalikuma ülevaate teadusajakiri Science, võib aidata seletada elu võimalikkust meie galaktika jäistel planeetidel, kaasa arvatud Marsi jäämütside all ja Jupiteri Europa-nimelisel kuul.

Mikroobid, mis ei vaja eluspüsimiseks ei valgust ega hapnikku, avastati Taylori liustikult voolavast sulaveest. Tegemist on Ida-Antarktika jääkilpi kuuluva liustikuga, mis asub suuremalt jaolt jäävabades McMurdo kuivorgudes. McMurdo kuivorge peetakse maailma kõige looma- ja taimevaesemateks aladeks.  

Teadlased võtsid veeproovid nn Verejoast (Blood Falls), roostepunase värviga kosetaolisest nähtusest, mis aeg-ajalt Taylori liustikust välja voolab.

Analüüs näitas, et liustikuvesi sisaldas mikroorganisme, mis kasutavad väävliühendeid liustiku aluskivimilt raua ekstraheerimiseks. (Ka Verejoa muudab punakaks seesama raud).

Mikroobe peitvale basseinile teadlased ligi ei pääse, sest jää on liiga paks ning ülemäära kaugel liustiku servast. Samas oletavad nad, et bassein on alla kilomeetrise läbimõõduga ning moodustus 1,5 - 2 miljonit aastat tagasi.

Geneetilistest testidest selgus, et mikroobid sarnanevad mõneti tänapäevastele meres leiduvatele mikroobidele. Teadlaste arvates on tegemist jäänukiga suuremast mikroobide populatsioonist, mis elutses kunagi fjordis või meres ning eraldus muust maailmast merepinna languse tõttu. Aegade jooksul kattus bassein liustikuga.

Mikroobid pesitsesid miinus 10-kraadises vees. Vesi ei jäätu seetõttu, et on 3-4 korda ookeanist soolasem.