Antarktika tekke võis põhjustada asteroiditabamus

 (7)
Antarktika tekke võis põhjustada asteroiditabamus
AFP/Scanpix

Timori merre prantsatas umbes 35 miljoni aasta eest võimas asteroid. Nüüd paistab, et toonane kokkupõrge aitas kaasa lõunapooluse jäämassiivide moodustumisele.

Nii väidab Canberras tegutseva Austraalia riikliku ülikooli planetoloogiainstituudi maaväliste objektide kokkupõrgete uurimise spetsialist Andrew Glikson, kes analüüsis 2,5 km sügavuselt Timori mere põhjast, umbes 300 km kauguselt Austraalia looderannikust leitud kuplit, vahendab NewScientist.

Ashmore’i mäeks ristitud merepõhjamuhu struktuuri senine uurimine on viidanud vaid kahele tekkevõimalusele: kuppel pidi sündima kas mudavulkaani tegevuse või tektooniliste plaatide liikumise tulemusel.

Pärast mitmesuguseid katseid, muuhulgas elektronmikroskoopilist skannimist, seismilisi uuringuid ja kivide keemilist analüüsimist järeldas Glikson aga hoopis, et kupli tekitas asteroid, mis põrutas Maa pihta sellisel kiirusel, et pani Maa koore tagasi vetruma. Gliksoni uurimuse tulemused avaldati ajakirjas Australian Journal of Earth Sciences.

Elektronmikroskoobiga tehtud piltidel oli näha, et praod ja pulbristunud kivimid kogu kupli ulatuses erinevad suuresti tektooniliste plaatide liikumise seninähtud jälgedest.

Seismilised uuringud ja magnetilised mõõtmised maapinnal paljastasid kupli tegelikud jumitud mõõtmed. Moodustise üle 50-kilomeetrine läbimõõt ja mitme kilomeetri kõrgune rõhttelg on kõigist avastatud mudavulkaanidest palju suuremad, mistõttu Timori mere kuppel tõenäoliselt vulkaani tekitatud pole. Aserbaidžaanist leitud seni suurimate mudavulkaanide läbimõõt küündib vaevu kümne kilomeetrini.

Gliksoni hinnangul oli kupli tekitanud asteroid tõenäoliselt 5-10 km lai. Väiksemad kokkupõrked tekitavad kraatreid, kuid suuremate löökide korral võib juhtuda midagi muud: keset kraatrit võib üles kerkida löögikuppel või terav tipp.

Ashmore’i mäe tekkimise käigus põrkasid kivimid löögipaigas ülespoole vastukaaluks asteroiditabamuses vallandunud tohutule energiale ja seekaudu avaldatud rõhkudele.

Samuti tuleb välja, et too Maale sadanud asteroid ei saabunud üksi. Ajakiri Australian Geographic osutab, et samast perioodist on leitud veel mitu kraatrit, üks neist Austraalia läänerannikul läbimõõduga 120 km. Üks sajakilomeetrise läbimõõduga asteroidilöögi-moodustis asub Siberis.

Glikson usub, et taoline asteroiditorm võis maakooreplaate nihutades lõhkuda Antarktika ja Lõuna-Ameerika vahele lõhe, mis tänapäeval kannab nime Drake’i väin. Veetulv läbi Drake’i väina isoleeris lõunapooluse kliima ülejäänud maailma omast ning aitas kaasa suurte jäämassiivide moodustumisele.

Ajakirja Australian Geographic teatel võisid need jäämassiivid koos Antarktika ümber tekkinud uute hoovustega suunata maailmamerre jahedamat vett ja võimalik, et põhjustada meie planeedi hästi dokumenteeritud jahtumise.