Antarktika lumest leiti kosmilist tolmu

Antarktika lumest leitud süsinikurikka tolmu kohevad kübemed võivad osutuda jäänusteks Päikesesüsteemi koidikuaegadest, mil planeedid alles moodustusid. "Kosmiline kõõm" aitaks selgitada seda, kuidas elu tekkimiseks hädavajalik süsinik üldse meie planeedile jõudis.

Uurijad Prantsusmaal Orsays tegutseva Pariisi lõunaülikooli teadlase Jean Duprat’ juhtimisel sulatasid Antarktika lund ja sõelusid saadud veest välja kaks maavälise päritoluga tolmuosakest, vahendab NewScientist.

Osakesed on suhteliselt suured, läbimõõduga 80 kuni 275 mikromeetrit. Samuti leidub neis palju vesiniku rasket isotoopi deuteeriumit — koguni 10 kuni 30 korda rohkem kui tavalistes maistes materjalides.

Madalatel temperatuuridel seonduvad deuteeriumiaatomid vesinikuaatomitest varmamalt tahkete materjalidega, mis annab mõista, et need osakesed moodustusid hiljem meie Päikesesüsteemiks kujunenud gaasipilve jäises perifeerias.

Kohevad kerad osutusid ka äärmiselt süsinikurikkaks. Ühes tolmukübemes küündib seni uuritud osa süsinikusisaldus 48 protsendini. Teisest tolmuosakesest moodustab süsinik koguni 85 protsenti uuritud koostisest — rohkem kui üheski varem uuritud tähtedevahelise tolmu kübemes.

Süsinik on meile tuntud elu kujunemisel kriitilise tähtsusega element ning Maale pidi seda kanduma mõnest maavälisest allikast, sest temperatuurid, mis sel ajal Maa orbiidikaugusel valitsesid, olid liiga kõrged selleks, et tahke süsinik saanuks seal Päikesesüsteemi sünnipilvest välja taheneda.

Osa süsinikust võis maha sadada kosmosest samasuguste kosmiliste kübemetena nagu need, mida nüüd lõunapooluselt leiti, ütleb Washingtoni ülikooli teadur Donald Brownlee, kes ise uurimuses ei osalenud. Tõenäoliselt puistasid osakesi laiali juhuslikult Päikesesüsteemi sisemistesse sfääridesse sattunud komeedid.

Brownlee usub, et komeetidelt võib pärineda märkimisväärne osa Maa süsinikuvarudest.

Kohevate osakeste fragmendid võisid Maale jõuda ka asteroididega, mis selgitaks varem mõnedest meteoriitidest leitud mikromeetrise läbimõõduga deuteeriumiterade päritolu, osutavad Durprat ja kolleegid.

Samuti pakuvad äsja leitud kübemed uusi tõendeid sellest, et aines Päikesesüsteemi sünnipilve sisemistes ja välimistes regioonides segunes juba üsna varakult.

Põhjuseks on asjaolu, et mõned mineraalid nendes osakestes pidid moodustuma kõrgetel temperatuuridel. Tõenäoliselt tekkisid kübemed Päikese lähistel ning liikusid seejärel väljapoole, kuni said osaks tolmuteradest, kinnitasid uurimisrühma liikmed. Varem on moodustumiseks suurt kuumust nõudvaid mineraale leitud NASA missiooni Stardust (“tähetolm”) raames kogutud ainest.