Ajakirjas Nature äsja avaldatud uuringu käigus kaardistati Gamburtsevi mäed nii, et peegeldati radarsignaale nende peidetud pinnalt ja mõõdeti nende tagasipõrkamise kiirust. Kõrgeim tipp osutus kõrguvat 2434 meetrit üle merepinna, vahendab Times Online.

"Kaarti vaadates võib end kujutleda lausa nendesse mägedesse kõndima. See on nagu Snowdoni rahvuspark Walesis," ütleb Edinburgh' ülikooli liustiku-uurija ja üks teadustöö autoreid professor Martin Siegert.

Antarktika pind kerkib Gamburtsevi piirkonna ümber sujuva koonusena. Selle põhjal oletati, et seal all võib olla mäeahelik. Seni aga oli teadlastel vaid väga ähmane ettekujutus nende mägede kõrgusest ja väljanägemisest.

Senini ainsad pinnakaardid piirkonnast saadi üheainsa radarilennuga 1970ndatel aastatel. "Nende mägede morfoloogiat tunti kehvemini kui Marsi pinda," kinnitab Siegert.

Uued kaardid rajanevad kahele kurnavale mõõdistusekspeditsioonile, mis toimusid vahemikus 2004-2008. Rühm teadlaseid ja maadeavastajaid läbis 30-ruutkilomeetrise piirkonna lumetraktoril, sooritades sõiduriista võrgutaolise marsruudi käigus pidevalt radarmõõtmisi. Nii saadud andmed teisendati jääaluse mäestiku enneolematult täpseks kaardiks.

Kaart paljastas väga erineva maastiku sellest, mida on leitud teistest, juba uuritud Antarktika piirkondadest. Ühe teise kergitatud kilbikoonuse aluse pinna uurimine Ida-Antarktikas tõi päevavalgele märksa laugjama ja madalama topograafia.

Teravad tipud ja sakilised seljandikud olid uurijaile üllatuseks, sest varem arvati, et aeglaselt nihkuv jää, mis piirkonda miljoneid aastaid katnud on, on pinna erodeerinud. "Säilivuse tase on uskumatu," ütleb Siegert.

Teadlased usuvad, et kogu Lõunamandrit kattev jääkilp pärineb Gamburtsevi mäestikust, mistõttu selle piirkonna kaardistamine on eriti tähendusrikas.

Mägede kuju näitab, et need moodustusid 34 miljoni aasta eest palju soojemas kliimas kui tänapäeval.

Sedamööda, kuidas Maa temperatuur järgmise 20 miljoni aasta vältel alanes, pidi jää jääma püsima üha madalamatel ja madalamatel laiuskraadidel. Umbes 14 miljoni aasta eest lõpetasid orud suvel ülessulamise ning terve manner jäi kaetuks ühtse jääkilbiga. Sellest ajast peale on jää aeglaselt kogu Antarktikas kuhjunud. Selle paksus ületab praegu mõnel pool 3000 meetrit.

Talvel küündivad temperatuurid Antarktikas 80-90 °C alla külmumispunkti, ulatudes suvisel ajal ranniku lähistel 15 plusskraadini. Järgmiseks sajandiks ennustatud temperatuuritõus Maal on tekitanud muret, et mõned osad Antarktika jääkattest võivad sulada, tuues kaasa ookeanipinna katastroofilise tõusu.