Andromeeda udukogu neelab meie galaktika alla
Nüüd on kosmosedetektiivid teostanud piirkonnas põhjaliku läbiotsimise ja avastanud tõendeid Andromeeda musta mineviku kinnituseks: leitud on Andromeedast maha jäetud “pidusöökide” riismeid, vahendab Associated Press.
Andromeeda tähesüsteemi ja selle ümbruse teleskoopilise vaatluse esialgseks tulemuseks on udukogu galaktilise söögiisu poole tosina tagajärje avastamine. Tähed ja kääbusparved, mis Andromeedale liiga lähedale sattusid, rebiti nende tavapärasest keskkonnast lihtsalt välja.
“See, mida me praegu näeme, on märk kannibalismist,” ütles ajakirja Nature avaldatud uuringu juhtiv autor, Briti Kolumbia Herzbergi astrofüüsikainstituudi teadur Alan McConnachie. “Me leiame objekte, mis on hävitatud… osaliselt seeditud jääke.”
Andromeeda täheparv ja Linnutee on meie galaktilise lähiümbruse kaks kõige kogukamat asukat. 2,5 miljoni valgusaasta kaugusel asuv Andromeeda on meile kõige lähem suur galaktika. Andromeeda kaardistamise projekti raames uuritakse kosmost poole miljoni valgusaasta kaugusel ümber Andromeeda.
Täheteadlased on nüüdseks juba aastakümneid teadnud, et galaktikad üksteist neelavad, ning et mõnikord on see protsess vägivaldne, mõnikord moodustavad selle tulemusena aga uued megagalaktikad.
Käesolev uurimus erineb varasmatest samateemalistest teadustöödest selle poolest, et “kannibalismi mastaabid on suuremad ning me oleme leidnud asitõendeid otse enda nina alt”, ütleb töö kaasautor, Cambridge’i ülikooli astrofüüsik Mike Irwin.
Seesugused galaktilised kokkupõrked on tavalised ning teadustöö järeldused on loogilised, leidis Harvardi astronoom Mark Reid, kes ise Andromeeda kaardistajate meeskonda ei kuulunud. Ning asjaolu, et Andromeeda teise galaktika “alla neelab”, ei tähenda, et too kaoks, lisab ta.
Tihti tirib kannibalistlik käitumine lihtsalt tähti eemale sealt, kus need algselt asusid, põhjustades ümberpaiknemisi öötaevas. Suurem osa suvalisest täheparvest on tühi ruum, seega toimub tähtede ja planeetide kokkupõrkeid väga harva või üldse mitte, rõhutab Irwin. “Taoline öötaevas oleks imekaunis. See oleks tõeliselt vaatamisväärne.”
Andromeeda peamine, kunagine ja tulevane ohver on selle ümber tiirlev kääbusgalaktika Triangulum (Kolmnurk), mida tuntakse ka nimede Messier 33 ja NGC 598 all.
Tulevikus, umbes kolme miljardi aasta pärast paiskub omal ajal Andromeedale liiga lähedale triivinud ja mõned tähed kaotanud Triangulum mööda spiraalset trajektoori Andromeedasse, seda umbes samal ajal kui Andromeeda ise meie galaktikasse sisse sajab, ennustab uurimuse kaasautor John Dubinski Toronto ülikoolist.
Linnutee ja Andromeeda udu liiguvad teineteise poole kiirusega umbes 120 kilomeetrit sekundis. Kuna nad asuvad teineteisest väga kaugel, on suure kokkupõrkeni veel mõned miljardid aastat aega, ning seegi ei pruugi viimaks tähendada muud kui meie öötaeva mustri muutumist või ühe hiidgalaktika moodustumist, ütleb McConnachie.
