Astronoomid on olnud pikka aega arvamusel, et Maast umbes 2,5 miljoni valgusaasta kaugusel asuv Andromeeda tekkis kahe väiksema galaktika ühinemisel või mitmete väikeste ühinemiste tulemusena, kuid keegi polnud kunagi püüdnud neid väiteid tõestada, vahendab Novaator.


Prantsuse ja Hiina teadlased otsustasid modelleerida, kuidas Andromeeda võis tekkida.

Simulatsioone mängiti läbi ülivõimsatel arvutitel, milles oli võimalik jooksutada keerukaid mudelskeeme tähtede, tähtedevahelise gaasi ja tumeaine vastasmõjude kohta. Kokku suutis arvuti arvesse võtta kaheksat miljonit eri tegurit selles ühinemisprotsessis.

Mudeli põhjal väidavad nad, et Andromeeda sündis Linnuteest veidi suurema ja Linnuteest umbes kolm korda väiksema galaktika kokkupõrke tulemina. Kokkupõrge algas umbes 8,75 miljardi aasta eest ning jõudis lõpule umbes 3,5 miljardi aasta eest. Meie koduplaneedil oli elu tekkimise protsess selleks ajaks väldanud juba umbes miljard aastat.

Lisaks Andromeeda tekke seletamisele pakub mudel vastuse ka astronoome pikka aega vaevanud küsimusele: millega on ikkagi tegu Magalhãesi pilvede puhul. Suur ja Väike Magalhãesi pilv on kaks väikest Linnutee naabergalaktikat, mille puhul on kaua arvatud, et nad on Linnuteega gravitatsiooniliselt seotud.

Viimase aja uuringud on näidanud, et Suur ja Väike Magalhãesi pilv ei pruugigi olla Linnutee kaaslased, vaid lendavad meist mööda kiirusega miljoneid kilomeetreid tunnis.

Andromeeda kohta koostatud mudel näitab, et galaktikate kokkupõrkel paiskus välja suur gaasipilv, millest hiljem moodustusid Magalhãesi pilved.

Kunagi väga kauges tulevikus mõne  miljardi aasta pärast seisab ees järgmine kokkupõrge, mil omavahel kohtuvad lähiuniversumi kaks suurimat: Linnutee ja Andromeeda.

Uuringu tulemuste kohta ilmusid artiklid ajakirjades Astrophysical Journal Letters and The Astrophysical Journal.