Analüüs Ameerikast: Rootsi ja Soome vahel võiks hyperloop end ära tasuda
Helsingit ja Stockholmi võiks hakata tulevikus ühendama maailma esimene hyperloop-tunnel, kus rongid liiguvad üle 1000 km/h
Elon Muski eksperimentaalse ülikiire tunnelrongi arendamisega tegelev kompanii Hyperloop One avaldas eile oma teostavusuuringu tulemused, milles leiti, et Helsingi ja Stockholmi ühendamine hyperloop-tunneliga oleks teostatav ja ka majanduslikult väga kasulik.
Hyperloop kujutab endast tehnoloogiat, mille järgi magnetlevitatsiooni kasutavad reisijatega täidetud kapslid liiguksid ülehelikiirusel pikkades tunnelites, kus hõõrdumine oleks viidud minimaalseks ning õhutakistus puuduks täielikult. SpaceX-i ja Tesla Motorsi asutaja, leiutaja ja insener Elon Musk käis teooria välja 2013 ning sellest ajast saadik on projekt jõudnud testimisjärku Nevada kõrbes, kus 11. mail viidi läbi ka esimene testsõit.
Siiani on esitatud ideid ehitada hyperloop Slovakkiasse, mis ühendaks Bratislavat ja Ungari pealinna Budapesti, Šveitsi Alpidesse ning USA-sse, kus ühendataks omavahel Los Angeles ja Las Vegas. Nüüd on lisandunud plaanide hulka ka Helsingi ja Stockholm, kuhu võib süsteem tulla kõige esimesena, sest projekti on kaasanud ka kaks Skandinaavia firmat - FS Links ja KPGM.
Tunnelid paigutataks avaldatud uuringu järgi Läänemere põhja, muutes igasugused kaevamiskulud minimaalseks. Praeguste prognooside järgi läheb süsteemi ehitamine maksma 19 miljardit eurot. Arvestades aga reisimise suhtelist keerukust kahe pealinna vahel, siis usutakse, et see on majanduslikult igati ära tasuv.
Transport Soome ja Rootsi vahet on olnud problemaatiline juba sajandeid. Hoolimata sellest, et riigid on omavahel naabrid, lahutab nende pealinnu meri ning ligikaudu 400 kilomeetrit.
Reisimisvõimalusteks on kas lennukiga tunnine lend või üle 17 tunni kestev praamisõit, mille käigus tuleb ka laevas ööbida. Hyperloop võimaldaks ühest linnast teise saada 28 minutiga. Samal kiirusel võiks liigutada ka kaupa.
Taolisest kiirusest säästetud aja rahaline väärtus on uuringu hinnangul koguni 321 miljonit eurot aastas. Igaastakseks kogutuluks peetakse aga kuni miljard eurot, millest ärikasum oleks kusagil 800 miljonit eurot. Arvestuste kohaselt sõidaks rongisüsteemiga aastas 43 miljonit inimest.
