Pika peiteajaga Alzheimeri tõbi suretab inimese närvirakke — esmalt väheseid, siis aina rohkem. On kindlaks tehtud, et Alzheimeri-haige närvirakkude vahel ladestub valkainet, mille üha kasvavad struktuurid pärsivad neuronite suhtlust ning aju tööd, ent rakkude massilise suremise täpsete põhjuste osas teadlastel veel kindlust ei ole.

Võimalik aga, et Saksamaal Leipzigi ülikooli juures asuva Paul Felchsigi instituudi aju-uurijatel õnnestus praegustesse teadmistesse teha oluline täiendus. Analüüsides surnutelt kogutud ajuproove, ilmnes, et neil — eri staadiumis Alzheimerit põdenud inimestel — leidub tavapärasest rohkem ajurakke, mis sisaldasid enam kui kaht kromosoomi, vahendab Saksa portaal Spiegel Online.

Seejuures esinesid hälbinud rakud ka neil patsientidel, kelle puhul Alzheimeri tõbi oli olnud üsna varases staadiumis. “Oleme üsna kindlad, et see ülemäärasus kujuneb juba lastel, aju arenedes,” rääkis uurimisrühma juht Thomas Arendt.