Alzheimeri tekkepõhjuseks võib olla hoopis veresoonte vohamine
Alzheimeri tõve levimus üle 65-aastaste seas on 6–8 %, moodustades üle poole kõigist dementsussündroomidest. Arvatakse, et närvirakkude valikuline hävimine selle haiguse korral tekib lahustumatu valgu amüloidi ladestumisest ajus, vahendavad ERR Teadusuudised.
Uurides Alzheimeriga hiirte aju kude, leidis Jefferiesi meeskond tervete närilistega võrreldes peaaegu kaks korda tihedamalt kapillaare. Sarnast ebatavalist kapillaaride võrgustikku leidus ka sellesse haigusesse surnud inimeste ajukoe proovides.
Teadlased arvavad, et veresoonte vohamist soodustabki valk amüloid beeta. Veresoonte kasvu ehk neoangiogeneesi tõttu lõhutakse hematoentsefaalbarjäär. Tegemist on tihedalt paiknevate rakkude võrgustikuga aju ja vere vahel, mis laseb näiteks hapniku verest ajukoesse, aga blokeerib enamuse kahjulikest ainetest.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!