Reedel avaldab oma töö tulemused rahvusvahelise teadlaste grupiga paralleelselt töötanud biotehnika kompanii Celera Genomics.
Seni üks suuremaid geenikaardi koostamisega seotud üllatusi on olnud inimese geenide arv. Uuringute käigus selgus, et inimesel on palju vähem geene kui varem arvati. Geeniuurimiskonsortsium ja Celera Genomics oletavad, et inimesel on 30.000-45.000 geeni ehk siis vaid kaks korda rohkem kui äädikakärbsel. Varasemad prognoosid ulatusid 60.000-100.000ni.
Samuti on selgunud, et inimesel on teiste elusorganismidega palju ühiseid geene. Näiteks äädikakärbsega on inimesel ühised umbes pooled geenid. Teadlaste arvates seisneb inimeste ja näiteks vaklade erinevus mõnede geenide ja proteiinide funktsioonides.
“Me teame, et arenguredelil ülespoole liikudes, ainuraksetest tõukude ja kärbeste kaudu inimeseni lisanduvad kontrollgeenid,” selgitas inimgenoomi projekti Suurbritannia-poolne juht sir John Sulston teadusajakirjas Nature. “Uute funktsioonide täitmiseks ei lisandu niivõrd palju uusi geene, kui kasvab just teisi geene kontrollivate geenide mitmekesisus.”
“Me kinnitame Darwini teooriat, see on seni üks tähtsamaid sõnumeid meie tööst,” ütles sir Sulston. Inimese geenikaarti dešifreerida üritavad maailma teadlased kinnitavad, et see suurendab ülioluliselt meie teadmisi iseendast.
Inimgenoomi projekt ja Celera Genomics teatasid eelmise aasta 26. juunil pidulikult, et töö inimese genoomi järjestuse kallal on praktiliselt lõpetatud.
