Sellisele järeldusele jõudsid Minnesota ülikooli teadlased pärast seda, kui olid jälginud ligi kümne aasta jooksul Tansaanias asuva Gombe rahvusvpargi šimpanside võitlust juhtisase positsiooni pärast, vahendab ScienceDaily.

Vaatlused näitasid, et suuremat kasvu isendid kehtestasid end eelkõige toore jõuga. Ent väiksemad ja pehmema loomuga isased teenisid respekti välja sellega, et pakkusid liigikaaslastele „hooldusteenust” ehk puhastasid nende nahka.

Uuringu autorid kirjeldavad, kuidas kõige suurem ja agressiivsem šimpans Frodo, kes kaalus oma tipphetkel 51,2 kilo, pani oma ülemvõimu maksma suuruse ja jõuga. Ta lasi liigikaaslastel end puhastada, kuid osutas vastuteeneid äärmiselt harva.

Seevastu ainult 37 kilo kaaluv šimpans Wilkie hooldas nii emaseid kui ka isaseid liigikaaslasi haruldase järjekindlusega ning kindlustas sellega oma alfaisase positsiooni. Kolmas vaatlusalune, 44,8 kilo kaaluv šimpans Freud kasutas liidriks tõusmisel sümbioosi mõlemast strateegiast. Võrdluseks — keskmine šimpans Gombe rahvuspargis kaalus 39 kilo.

Ehkki ammu on teada, et liigikaaslase eest hoolitsemine mängib šimpanside omavahelises suhtluses tähtsat osa, näitab äsjane uuring esmakordselt, et hoolitsusega on võimalik välja võidelda alfaisase positsioon.

Uuringu tulemused avaldas ajakiri American Journal of Primatology.