Alfa Centauri - naaber meie tagauksel

 (39)
Alfa Centauri - naaber meie tagauksel
Alfa Centauri Bb kunstniku kujutusesAFP/Scanpix

Eesti taevast neid otsida ei tasu, Alfa Centauri kaksiktähed koos naabruses oleva Proxima Centauriga asuvad küll lähimal Päikesele, kuid näeb neid vaid lõunataevas.

Seda, millal Alfa Centauri tähed esimest korda Maalt avastati, pole võimalik öelda, sest nad on ühendatult üks säravamaid tähti lõunapoolkera taevas, ja antiikaja geograaf-astronoom Ptolemaios teadis Kentauri tähtkuju juba üsna hästi. Fakt, et tegemist on kaksiktähtedega Alfa Centauri A ja B, pandi kirja aga aastal 1689 Jean Richaudi poolt.

Paiknedes 4,37 valgusaasta kaugusel, on tegemist igal juhul lähima tähesüsteemiga meie Päikesele. Kolmas samasse süsteemi kuuluv täht Proxima Centauri avastati 1915. aastal. Nagu nimigi ütleb, on Proxima Centauri lähim täht Päikesele, 4,22 valgusaasta kaugusel. Need tähed koos moodustavad osa Kentauri tähtkujust, nimelt Kentauri jala (Rigil Kentaurus), tuntud ka nime all Toliman.

Alfa Centauri A on kollane, meie päikest meenutav kuigi veidi vanem täht, Alfa Centauri B aga oranzhikas, mõnevõrra väiksem täht. Tähed teevad teineteisele ringi peale veidi vähem kui 80 päevaga. Punase kääbuse Proxima Centauri täpse suhte üle nendesse tähtedesse kestab veel mõningane vaidlus.

Ja nüüd leiti Alfa Centauri B ümber tiirlemas ka esimene, Maast napilt suurem planeet. Planeet Alfa Centauri Bb asub küll oma tähele liiga lähedal, vaid neli protsenti Maa ja Päikese vahemaast, sealne pinnatemperatuur peaks olema 1200 kraadi Celsiuse järgi, teeb ta oma tähele ringi peale 3,236 päevaga, ehk täpselt nii pikk on ka sealne aasta. Ja planeedi iseloomustamiseks parim sõna oleks ilmselt laavaplaneet.

Seotud lood:

Planeedi avastajaks on kirja pandud Porto ülikooli prantslasest tudeng Xavier Dumusque. Alfa Centaurilt vaadelduna oleks meie Päike kuskil kaugel Kassiopeia tähtkujus, planeedilt endalt vaadates paistaks sealses taevas palju eredamalt naabertäht Alfa Centauri A kui planeedi oma täht. Doppleri-efekti abil avastatud planeedi kohta on praegu küll veel liiga vähe teada.

Lisaks astronoomidele on sealsete tähtede vastu suurt huvi tundnud ka ulmekirjanikud ja filmimehed, esimesena fantaseeris Alfa Centauri ümber tiirlevate  planeetide üle juba kirjanik Isaac Asimov 1940. aastal.

Viimatisi kassahitte filmimaailmast, kus tegevus toimub Alfa Centauri süsteemis, oli aga 2009. aastal linastunud Avatar. Kuna need tähed on lähimad meile, pole tohutut huvi ka imeks panna.