Aleksander Suur ei olnud Aleksandria asutaja

 (11)
aleksander suur
Aleksander Suure kuju Küprose linnas PafosesTopFoto/Scanpix

Pikka aega on Aleksander Suurt peetud Egiptuse rannikuala, kuhu hiljem kujunes suur Aleksandria sadamalinn, esmaasustajaks. Viimastel aastatel on aga leitud tõendeid selle kohta, et piirkonnas on varemgi elatud.

Viimased viited võimalusele, et asulad eksisteerisid antud aladel mitusada aastat enne Aleksander Suurt, pärinevad mikroskoopilistest õietolmu- ja söeteradest iidsetes settekihtides, vahendab LiveScience.

Aleksander Suur asutas Aleksandria aastal 331 eKr. Linn paikneb Niiluse delta vasemas servas Vahemere rannikul. Soodne asukoht muutis selle muiste oluliseks sadamalinnaks. Aleksandria oli kuulus oma tuletorni (mis oli üks antiikmaailma seitsmest maailmaimest) ja toonase maailma suurima raamatukogu poolest.

Viimasel paaril aastal on teadlased aga leidnud samast piirkonnast potikilde ja märke tinast settekihtides, mille iga küündib mitusada aastat Aleksandri-eelsesse aega, andes seega mõista, et paikkonnas juba oli asula, ehkki märksa väiksem hilisemast Aleksandriast.

USA geoloogiauuringute agentuuri USGS teadur Christopher Bernhardt ja kolleegid võtsid antud piirkonda hõlmava mastaapsema kliimauuringu raames settetuumasid (maapinnast välja kaevatud pikki silindrikujulisi setteproove), milles leidus ligi 8000 aasta vanuseid kihte.

Antud settekihtidest kogus Bernhardt kolleegidega iidseid õietolmuteri, otsides üleminekuid peamiselt kohalikelt looduslikelt taimedelt neile, mida seostatakse põllumajandusega. Samuti analüüsiti mikroskoopilist puusöesisaldust, mis võib osutada tuld kasutavatele inimestele.

Seotud lood:

3000 aasta taguses kihis tuvastas Bernhardti töörühm kohaliku heina ja muude rohttaimede õietolmu osalise asendumise maaviljelusega seonduvate teraviljade, viinamarjade ja umbrohtude omaga. Samuti oli samas kihis oluliselt kasvanud söeosakeste hulk, mis kõik annab mõista, et asula oli suurest Aleksandria linnast vanem.

„Kahtlemata rakendavad nad maastikku," ütleb äsja Ameerika geoloogialiidu koosolekul esitletud ja ajakirjas Journal of Coastal Research peatselt ilmuva uurimuse juhtiv autor Bernhardt.

Huvitaval kombel toetavad seda ideed Homerose pajatused: „Odüsseia" neljandas raamatus mainitakse ühe päeva pikkust mereretke Niiluse lähistelt mererannikult Pharose saarele. See annab mõista, et mingisugune sadama-asula oli seal juba olemas, arvavad uurijad. „Antud juhul on ilukirjanduses tõetera," ütleb Bernhardt.

Pole teada, kas varajase asula elanikeks olid kreeklased, egiptlased või mingi muu kultuuri esindajad. Samuti ei oska teadlased öelda, kui suur asula olla võis.

„Hetkel pole võimalik elanike endi kohta suurt midagi öelda," nendib Bernhardt, lisades, et arheoloogid on huvitatud täiendavate teadmiste hankimisest nende kohta.