Vistrikke tekitavad bakterid on muutunud antibiootikumide suhtes resistentsemaks. Antibiootikumide kombineerimine veel ühe bakteritapja, bensoüülperoksiidiga annab paremaid tulemusi, kuid mõnedele patsientidele pole sellestki suuremat abi, vahendab DVICE.

Täiendavateks alternatiivideks on naha kulukas laser- ja valgusravi või isotretinoiinikuur, millel võib aga olla üsna ränki kõrvalmõjusid.

California Los Angelese ülikooli doktor Jenny Kim ja kolleegid uurivad uusi viise aknega võitlemiseks. Teadlased keskendusid aknet põhjustavale bakterile Propionibacterium acnes ning selle suhetele nahal elavate kahjutute viiruste rühmaga P. acnes phages.

Dr Kim selgitas, kuidas viirused aknet põhjustavaid baktereid tapavad: "Need lihtsalt lammutavad bakteri laiali ja lõhuvad selle membraani, nii et bakteril ei jää aega muteeruda."

Kui taolised viirused juba niikuinii meie nahapinnal elavad, miks siis vaevleb osa inimkonnast jätkuvalt vistrikkude nuhtluse all?

Uurijad arvavad, et puhtama jumega inimeste nahal leidub selliseid baktertoiduliste viiruste kolooniaid, mis aknetekitajate bakterite tegevust edukalt ohjeldada suudavad, kuid mõnedel inimestel on õgijaviiruste P. acnes phages aktiivsus bakterite tegevuse pärssimiseks ja immuunsüsteemi üleärrituse ennetamiseks ebapiisav.

Seega võiks vistrike all kannatavatele patsientidele olla abi baktertoiduliste viiruste "ümberprogrammeerimisest" ja n-ö bakterite kallale ässitamisest.

Kui edasised eksperimendid vilja kannavad, hakkab Kimi töörühm vastavat ravi varsti inimeste peal katsetama.