Akadeemik Mart Saarma vandenõuteoreetikutele: bioloogilise relvana oleks koroonaviirus väga vilets

 (221)
Akadeemik Mart Saarma
Akadeemik Mart SaarmaFoto: Rauno Volmar

Hiinlaste ja Maailma Terviseorganisatsiooni juhtide puterdamine uue koroonaviiruse ümber on tekitanud palju küsimusi selle päritolu kohta. Ajaleht Washington Post on viimastel päevadel avaldanud mitu artiklit, milles avaldatakse kahtlust, et viirus pääses valla ühest kahest Wuhanis asuvast laboratooriumist, mis tegeles looduslike viiruste uurimisega ja millest üks asus kurikuulsast Wuhani turust kõigest 150 meetri kaugusel. Forte uuris Eesti ühelt kõige nimekamalt molekulaarbioloogilt, Helsingi Ülikooli professorilt, akadeemik Mart Saarmalt nii uue koroonaviiruse tekke kui ka võimaluse kohta, et see on laborist „plehku pääsenud“.

Akadeemik Saarma rõhutab, et ohtlike viirustega käiakse laborites ümber üliettevaatlikult, kuid möönab, et COVID-19 valla pääsemist inimliku vea tõttu välistada ei saa. Samas lükkab ta ümber vandenõufännide fantaasiad, et tegu võiks olla tahtlikult lahti päästetud bioloogilise relvaga.

-Kõik need viirused, millega meid viimase 30. aasta jooksul hirmutatud on -HIV, ebola, zika ja nüüd SARS-CoV-2- on RNA-viirused. Mida need endast kujutavad?

Kõik viirused kannavad endas pärilikkusainet ja see esineb kas DNA-na või RNA-na. Inimeste pärilikkus on säilitatud rakkude tuumas DNA-na ja DNA pealt loetakse geneetilist koodi kasutades RNA-d. RNA rakkudes tõlgitakse valkudeks.

Viiruseid on kahte tüüpi, olenevalt pärilikkusainest, mis sisaldab kogu informatsiooni viiruse paljunemiseks ja levimiseks rakus. Viirus läheb rakku sisse, DNA või RNA vabaneb, ja ta sunnib rakku kasutama enda geneetilist programmi tootma uusi viirusi.

Seotud lood:

RNA-viirused on tõsisemad, kuna kohe kui RNA vabaneb, nii see võib minna rakkudes organellidesse, mida nimetatakse ribosoomideks ja seal võidakse kohe hakata tootma selle viiruse jaoks vajalikke valke. RNA-viirustel on tavaliselt valkudest koorik ümber, kuid SARS-CoV-2-e eripäraks on valkudest ja lipiididest membraan, mis muudab pärilikkusaine hästi kaitstuks. See on, nagu sellel oleks müür ümber.

RNA-viirused on tavaliselt DNA-viirustest tõsisemad. RNA-viirused on näiteks gripp, lastehalvatus, C-hepatiit, HIV. DNA-viirused kutsuvad meil seevastu esile näiteks soolatüükaid.

-Kas RNA-viiruseid on rohkem kui DNA-viiruseid?

See on küsimus, millele on raske vastata, sest paljude viroloogide hinnangul on viiruseid sadu tuhandeid ja me teame nendest vaid võib-olla sajandikku. Lisaks kipuvad meelde jääma need, mis midagi paha tekitavad ning selles mõttes on RNA-viirused väga tõsised. Vähki esilekutsuvate viiruste hulgas on siiski ka palju DNA-viiruseid.

-Kui sageli kohtab inimeste poolt loodud viiruseid?

Tänapäeval kui geenitehnoloogia on arenenud väga pikkade hüpetega, siis viiruse konstrueerimine laboratooriumis ei ole kuigi keeruline. Laboris võib konstrueerida igasuguseid viiruseid, aga viiruse looja peab endale aru andma, et esimene, kes sellesse nakatuda võib on tema ise, sest kui ei ole olemas vaktsiini või väga võimsat ravimit -nagu HIV-i puhul- siis uute viirustega võitlemine on väga raske.

-Uue koroonaviiruse puhul ilmusid algusest peale välja igasugu kahtlased tegelased sotsiaalmeedias ja igasugu kommentaariumites, kes kuulutavad, et viiruse on loonud ja valla päästnud hiinlased, ameeriklased, juudid, marslased jne. Kas spetsialistid teeksid vahed inimese poolt loodud ja ise looduses tekkinud viirustel?

Veel kümme aastat tagasi oleks see väga lihtne olnud. Kuid tänapäeval on olemas väga uus tehnoloogia, mida nimetatakse CRISPR-Cas-i tehnoloogiaks, mis võimaldab üksikuid punktmutatsioone. Nende vahet vahel teha võib olla päris raske. Kuid, mis puudutab SARS-CoV-2-e on lõviosa spetsialiste seisukohal, et tegemist pole laboratooriumis tehtud viirusega, sest ka looduses leidub väga sarnaseid viiruseid.

Peale selle tekib küsimus miks sellist viirust oleks tarvis luua? Bioloogilise relvana oleks see väga vilets. Ja kohe järgmine küsimus- miks ei loodud, siis kaitserelva? Sest Hiinas tekkis ju kohe tohutu pandeemia, mille tagajärjel suri palju inimesi. See kõik ei ole loogiline.

-Inimese poolt loodud viirus tuleks teadlastel piltlikult öeldes erinevatest tükkidest „kokku panna"?

Viiruse kokkupanek käib nii, et kui tegemist on RNA-viirusega, siis tuleb tekitada kõigepealt DNA, mis vastavalt viiruse RNA-d kodeerib. Edasi tuleb see panna RNA-rakku ja see hakkab viiruseid tegema. DNA-viiruse puhul tuleb DNA kokku panna.

Seda rakendatakse väga laialdaselt viiruste uurimiseks laboratooriumis. Viiruseid kasutatakse ka väga headel otstarvetel: geeniteraapias kasutatakse näiteks viiruseid, millelt on võetud halvad omadused, et inimest ravida. Viiruseid kasutatakse selleks, et toota biotehnoloogiliselt inimeste jaoks vajalikke produkte.

-Kuid relvana oleks see totter, sest poleks teada, keda ta lõpuks niidaks. Või kuidas?

On vähe viiruseid, mille jaoks meil on olemas ravimid ja väga vähe, mille jaoks on olemas vaktsiin. Lisaks peab arvestama sellega, et viirused muutuvad väga kiiresti. Kui viirus oma genoomi paljundab, siis tekib seal alati vigu ja see tähendab seda, et tekivad mutatsioonid ning muutunud viirused. See tähendab seda, et kui keegi ongi viiruse halbade kavatsustega loonud, siis võib see püss ühel päeval teda ennast laskma hakata.

-Lääne meedias on viimase paari ööpäeva jooksul olnud palju uudiseid sellest, et ameerika luure ei välista, et SARS-CoV-2 ei pärine mitte Wuhani turult vaid ühest kahest turu läheduses asuvast laboratooriumist. Kui sagedasti selliseid asju juhtub, et viirused laborist välja pääsevad ja levima hakkavad?

Selliseid asju juhtub haru-haruharva, sest võimalik, et vastasel korral meie sinuga praegu siin ei vestleks. Jah, selliseid juhuseid on olnud, kuid koroonaviirus on sedavõrd ohtlik, et sellega töötamiseks on kogu maailmas, kaasaarvatud Hiinas, olemas väga täpselt reguleeritud töötingimused ja spetsiaalsed laboratooriumid, mis on ehitatud niiviisi, et sealt viiruse välja sattumine on samahästi kui võimatu. See peab olema väga suur lohakus kui sealt viirus välja pääseb. Aga ka selliseid asju juhtub, sest inimesed ikka eksivad. Sellist varianti, et antud viirus on kuskilt laborist inimliku vea tõttu välja liikunud ja levima hakanud, välistada ei saa. See, et tegu on viirusega, mis levib loomalt inimesele, muudab asja veelgi keerulisemaks.

-Milline olukord on COVID-19-ga Soomes? Kas või Skandinaavia naabritega võrreldes?

Soomes avastati esimene uue koroonaviiruse juhtum suhteliselt juhuslikult Lapimaal ühelt hiina turistilt. See ajas meedikud ja tervishoiutöötajad ärevile. See tõttu hakati varakult asjaga tõsiselt tegelema. Alguses suhtuti leebemalt, aga kui selgus, millise viirusega on tegemist, siis õige kiiresti pandi peale karmid piirangud. Mindi isegi nii kaugele, et Helsingi ja Helsingi regioon, kus on kõige rohkem nakatumisjuhte, sisuliselt isoleeriti. Sellel nädalal võeti see piirang maha, sest viirus levis siiski ka Soome teistesse osadesse.

Soome, Taani ja Norra lähenemine on olnud sarnane. Rootsi otsustas peapanuse panna sellele, et kaitsta vanemaid inimesi, kes on kõige suurema ohu all ning laste ja noorte elu eriti ei piiratud, kuna neile on oht väiksem. Kuid Rootsis on nüüd uude koroonaviirusesse surnute arv sedavõrd suureks läinud, et rootsi viroloogid ja teadlased soovitasid mõne päeva eest Dagens Nyheteris valitsusel muuta strateegiat. Taani oli Skandinaavia maadest kõige kiirem ja hakkas esimesena kehtestama piiranguid ning on nüüd neid esimesena ka leevendamas.

-Kas Helsingi Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis -mille nõukogusse te kuulute- on selgunud, mis saab tudengite suvisest vastuvõtust?

TTÜ puhul ei oska ma seda öelda. Helsingi Ülikool otsustas, et tavapäraseid sisseastumiseksameid sel aastal ei peeta, vaid kasutatakse muid võimalusi. Vaadatakse keskkoolilõputunnistusi ja võimalik, et videosilla teel korraldatakse ka intervjuud.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!