California teadlased jälgisid ajutegevust spetsiaalsete aparaatidega, et näha, kuidas ta kaotatud und kompenseerib. Nad avastasid, et unepuude mõju olenes suuresti sellest, mida ajul teha paluti - unine aju intensiivistab tegevust teatud piirkondades, kui tal tuleb tegelda verbaalsete probleemidega, aga ei lase matemaatilisi küsimusi lahendada.

Inimesed sooritavad pärast unetut ööd lihtsaid mäluharjutusi keskmiselt 50 protsenti kehvemalt kui nende hästi välja puhanud kolleegid.

"Me ei tea kuigi palju selle kohta, kuidas unepuudus ajutegevust pärsib ja kuidas aju konkreetselt unepuudusele reageerib," tsiteeris Reuters California ülikooli psühhiaatriaprofessori Christian Gillini sõnu. "Kui me saame rohkem teada, suudame ehk välja töötada vahendid unepuudusega seotud käitumuslike hälvete kõrvaldamiseks."

Gillin ja teised eksperimendis osalenud teadlased testisid 13 inimest, kes olid olnud ärkvel 35 tundi, ja mõõtsid nende ajutegevust keeruliste ajuskännerite abil.

Uuringust selgus, et ajutegevus aktiveeris kiirusagarate piirkonnas. Seda piirkonda seostatakse tavaliselt aritmeetiliste probleemide lahendamisega. Unistel inimestel aktiveerusid sagarad keeleliste ülesannete, aga mitte matemaatiliste probleemide lahendamisel.

"Seega kui kiirusagarad une tõttu ei reageeri, ei ole ühtegi ajusüsteemi, mis unepuudusest tingitud probleemi kompenseeriks," kommenteeris uuringus osalenud Gregory Brown.