Aju ihkab rasva - kuidas sellega võidelda?

 (15)
USA sõjalaev San Antonio; Baltops 2015
KaalFoto: Ester Vaitmaa

Kui sa plaanid hakata alla võtma ehk kaalu langetama, ajab see su aju piltlikult tagajalgadele ning aju asub vasturünnakule, mõjutades su meeli ja otsustusvõimet. Seetõttu vannud üha uuesti ja uuesti alla ning pudened ikka ja jälle dieedivankrilt maha. Teadusel on sulle pakkuda otsetee, mis viib kaalulanguseni, kuid on samas palistatud magusate kookide ja rasvalaadungitega.

Nendesamade jõududega peab inimene rinda pistma ka siis, kui ta tahab kaalu langetada. Meie aju on loodud rasvavoldikestest kinni hoidma ja paneb vastu igale püüdlusele neist vabaneda – ning seda põhjusega. Rasvavarud on inimkehas elu­tähtsad, lihtsustatuna: kaks kilogrammi rasvkude katab inimese nädala energiavajaduse. Seega võib öelda, et hästi polsterdatud keha peab pikemat aega ilma toiduta vastu.

Miljonite aastate pikkuse evolutsiooni vältel on välja arenenud laiaulatuslik süsteem, mille ülesanne on keha jaoks nii olulist rasvkude moodustada. Ja see süsteem toimib ikka veel väga efektiivselt, kuid probleem on selles, et inimliigi peadpööritavalt kiire areng on evolutsiooni rütmidest ammu ette tuhisenud. Meil on lihtne aasta ringi energiarikast toitu hankida, mille taga­järjeks on see, et ülekaalulisi inimesi on üha enam. Ning ülekaal ei ole elupäästev, vaid vastupidi – eluohtlik.

Sellal, kui sa pingutad, et kilodest lahti saada, annab sinu aju su soovidele vastulöögi, suurendades söögiisu ja kahandades energia­tarbimist. Uuringuist on ilmnenud, et võimalust see võitlus võita ei määra mitte sinu tahtejõud, vaid valitav strateegia. Igasuguseid dieete, mille seast valida, on teadagi tohutult, kuid need ei ole kõik ühtmoodi tõhusad. Ning kui mõni neist võib ehk aidata haigusi ennetada, siis mõni teine võib hoopis vastupidi organismi kahjustada. Uued uuringud on näidanud, et pika dieedirivi seast selle õige valimise võti seisneb soolestikus elavates mikroorganismides.

Seotud lood:

Tänapäeval on inimesi, kelle kehamassi­indeks ehk KMI on üle 30 ja keda võib seeläbi rasvunuks lugeda, üle poole miljardi. KMI on inimese kehamassi ja meetrites avaldatud pikkuse ruudu suhe ja ülekaaluliseks loetakse seda, kelle KMI on suurem kui 25. Üks üle-eelmisel aastal tehtud üleilmne uuring näitas, et aastakümnete jooksul on keskmine KMI aina suurenenud ja praegu jääb maailma elanikkonna keskmine kehamassiindeks õige pisut alla 25.

Aju kaasasündinud vastumeelsus kaalukaotuse suhtes on statistikasse selge jälje jätnud ning läheb nii üksikisikutele kui ka kogu ühiskonnale üpris kalliks maksma. Iga üleliigne kilogramm suurendab riski haigestuda tõsistesse haigustesse, nagu diabeet, kõrgvererõhktõbi, tromboos, insult ja vähk. Kui KMI küündib juba üle 35, siis risk mõnda neist haigustest surra kahekordistub. Ainuüksi USAs lähevad rasvumisega seotud haigused aastas maksma ligi 130 000 miljardit eurot ja viivad hauda 300 000 inimest.

Loe lähemalt märtsi Imelisest Teadusest!