Nimelt on aju ettekujutus meie kehast tegelikkusest oluliselt erinev. Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud uurimuses leidsid teadlased, et aju tajub sõrmi lühematena ning labakäsi tegelikkusest laiematena, vahendab Novaator.

Neuroteadlaste arvates peitub vildaka arusaama algpõhjus selles, kuidas ajju jõuab informatsioon naha erinevatest piirkondadest.

Artikli autori, London University College’i kognitiivse neuroteaduse instituudi teadlane Matthew Longo sõnul meeldib meil uskuda, et tunneme oma keha ja selle proportsioone perfektselt, aga tegelikkuses ei vasta see tõele.

„Meie uuring näitas, et käte kuju tajusid inimesed vägagi tegelikkusest erinevalt. Nii on inimestel arusaam, et käed on laiemad ja sõrmed lühemad,” ütleb Longo. Tema sõnul on võimalik, et samasugune nihestatud arusaam on meil ka teiste kehaosade suhtes.

Eksperimendis pidid osalejad panema vasaku käe peopesaga lauale. Seejärel kaeti käsi kinni ning paluti inimestel parema käega osutada, kus asuvad kaetud käe sõrmeotsad ja -nukid.

Kaamera jäädvustas kohad, kuhu inimesed olid osutanud ning kogutud andmestiku põhjal koostasid teadlased mudeli aju kätetaju kohta.

Uurimuse eesmärk oli leida vastus küsimusele, kuidas aju teab, kus kehaosad asuvad, kui silmad on suletud, ehk kuidas toimib nn kehameel.

Neuroteadlaste sõnul on selleks vaja kahte tüüpi infot. Esiteks saab aju signaale lihastest ja liigestest, kuid lisaks peab ajus olema mudel selle kohta, milline on kehaosade kuju ja suurus. Selleks, et tajuda sõrmeotste asukohta on ajul vajalik teada seda, millise nurga all on parajasti käe ja sõrmede liigesed, aga ka seda, kui pikad on käevarred, käelabad ja sõrmed.

Longo sõnul teavad inimesed vägagi hästi, millised on nende käed. Näiteks ei valmista mingeid raskusi enda käte fotodelt ülesleidmine. Seega on meil olemas teadlik visuaalne kujutus oma kehast, kuid kehameel seda mingil põhjusel ei kasuta.

Katseosaliste hinnangul olid nende käed umbes kaks kolmandikku tegelikkusest laiemad ning sõrmed umbes kolmandiku võrra lühemad.

Longo sõnul on võimalik, et sama nihestatud arusaam oma kehast võib olla söömishäirete, näiteks anoreksia põhjuseks, kuivõrd me võime tajuda ka enda keha tegelikkusest laiemana.