Ajaloo absurdseid dieete, mis on nõudnud verd, higi ja pisaraid

 (5)
Ajaloo absurdseid dieete, mis on nõudnud verd, higi ja pisaraid
Unsplash

Läbi ajaloo on inimene soovinud ikka ja alati hea välja näha ning parema kehakaalu saavutamiseks on kasutatud kõige uskumatumaid meetodeid. Världens Historia kirjutas ajaloost tuntud kõige uskumatumatest dieetidest.

Kuulsuste dieet villa ja äädikaga.

19. sajandi luuletaja lord Byron hoidis end saledana juues vett ja süües äädikas ligunenud kuivikuid või kartuleid. Samuti kandis ta pakse villaseid riideid, et liigne rasv välja higistada. Byron väitis, et selline “ravi” ei kahandanud mitte ainult vöökohta, vaid suurendas ka intellekti.

Teinekord juhtus, et kõht läks tal siiski tühjaks ja siis suitsetas ta sigarit. Aegajalt tegi ta ka n-ö seedesüsteemi puhastuskuure ja sõi lahtistava toimega magneesiumit. Meetod töötas. Ajavahemikul 1806–1811 langes ta kehakaal 31 kg. Tänapäevaste teadmiste juures võib arvata, et Byron kannatas tõenäoliselt buliimia või anoreksia all.

Alkoholiga saledaks.

Ajaloost tuntud William Vallutaja katsetas dieeti, mille eesmärgiks oli kiiresti kaotada paar kilo. On teada, et aastaks 1086 oli vapper sõjamees end pisut priskeks söönud ja ei saanud enam mugavalt ratsutada.

Prantsusmaa kuningas pilkas teda ja ütles, et ta näeb pisut rase välja. William reageeris radikaalselt ning hakkas enne magaminekut vaid alkoholi tarbima. Pole täpselt teada, kui palju kilosid ta sellise meetodiga kaotas, kuid on teada, et ratsu selga ta varsti siiski istus ja kahjuks ka hobuse seljast kukkudes aastal 1087 suri.

Seotud lood:

Liiga palju kilosid ta siiski dieediga nähtavasti ei kaotanud, sest kirstu tema suur keha väga hästi ei tahtnud mahtuda.

Sooleussidieet.

Selline dieet on teada umbes aastast 1900. N-ö “puhastatud sooleussi mune” sai osta ning need tuli alla neelata. Ussid võisid kasvada kõhus kuni 6-meetriseks ja elada seal mitu aastat. Dieedi kõrvalmõjudeks olid sageli iiveldus, kõhulahtisus ja peavalud.
Ei ole siiski teada kas nii radikaalsel dieedil ka mõju oli.

Korsetid.

19. sajandi Victoria ajastu ideaalnaine polnud mitte ainult sale, vaid ka kahvatu, nõrk ja kannatas minestushoogude all. Seda kõike oli võimalik saavutada korseti abil, mis oli nii tugevasti kinni tõmmatud, et kõhus söögile enam ruumi ei jagunudki ja ka hingamine oli raskendatud. Selle ajastu naised olid sageli anorektilised, kuid seda haigust sel ajal väga ohtlikuks ei peetud.

Näri toitu 32 korda ja ära alla neela.

See oli aasta 1906, kui Ameerika tervisefanaatik Horace Fletcher avaldas rahva seas menukiks kujunenud dieediraamatu. Fletcheri peamine sõnum raamatus oli: “Näri toitu 32 korda, siis kalluta pea taha ja lase toidul ilma neelamata kurgust alla valguda.” Mis alla ei libisenud, tuli välja sülitada. Fletcher soovitas ka piirata valgu ja kiudainete tarbimist ning olla kehaliselt aktiivne. Meetodil oli palju järgijaid, sealhulgas kirjanik Henry James ja tööstusmagnaat John D. Rockefeller.

Suitsudieet.

1920. aastatel jõudis suitsetamine ka naiste sekka. Varem peeti seda daamidele sobimatuks tegevuseks. Selle ajastu preilid ja prouad lõikasid juuksed lühikeseks, viskasid ära korseti ning hakkasid otsima muid võimalusi peenikese talje saavutamiseks.

Sigaretitööstus ei jätnud võimalust kasutamata ja alustas naistele suunatud reklaamikampaaniaid. Aastal 1925 reklaamis sigaretibränd Lucky Strike loosungit "Reach for a Lucky in stead of a sweet” (Haara Lucky, mitte magusat). Reklaam avaldati erinevates moeajakirjades ja modelliks palgati piloot Amelia Earhart, esimene naine, kes lendas üksi üle Atlandi ookeani.

Hiljem järgisid teised kampaaniad sama sõnumit, kuid sihtrühmaks olid mehed. Kampaania oli edukas, sest Lucky Strike müük kasvas jõudsalt. Naised olid tubaka omaks võtnud ja sellest sai vabaduse sümbol. 
Teada on, et nikotiin surub tõesti söögiisu alla ja kiirendab ainevahetust, kuid kiirendab ka naha vananemist ja võtab rohkem elusid kui HIV, narkootikumid, alkohol, autoõnnetused, enesetapud ja mõrvad!

Salendav seep.

Aastatel 1920 – 1930 arvati, et rasva on võimalik merevetikaekstraktist tehtud seebiga ära pesta. Usuti, et see tungib läbi naha ja lagundab rasva. Väidetavalt pidi seep imekombel eemaldama rasva just õigetest, st kõige paksematest kohtadest. Tõeks see siiski ei osutunud ja kaalu langusele seep kaasa ei aidanud.

Punane vein õlu asemel.

See dieet tuli turule 1964 ja oli küllaltki populaarne. Salenemiseks tuli hoida süsivesikute tarbimine kontrolli all ning juua õlle asemel likööri või punast veini. USA toitumisspetsialist Jean Mayer arvas dieedist väga halvasti ning pidas seda keskealiste ameeriklaste massimõrvaks.

Unedieet.

Umbes aastal 1970 tuli turule dieet, mille kohaselt pidi rohkem magama, sest nii ei jäänud söömiseks aega. Dieeti järgis väidetavalt ei keegi muu kui Elvis Presley. Dieedi õnnestumiseks oli vaja võtta unerohtu, millel olid aga kõrvalmõjud, näiteks iiveldus ja krooniline väsimus. Seetõttu ei muutunud see kunagi üldsuse seas väga populaarseks.