Ahviliste immuunpuudulikkuse viirus SIV on vähemalt 32 000 kuni 75 000 aastat vana, tõenäoliselt palju vanemgi, kinnitab Aafrika mandrist pärast viimast jääaega enam kui 10 000 aasta eest eraldunud endiselt poolsaarelt, praeguselt Bioko saarelt leitud ainulaadse SIV-viiruseliini geneetiline analüüs.

Ajakirja Science äsjases numbris avaldatud uurimus seab kahtluse alla varasematest DNA-sekveneerimistest saadud andmed, mille põhjal hinnati viiruse vanuseks vaid mõnisada aastat, vahendab PhysOrg.

Uurimuse tulemused sisaldavad järelmeid HIV kohta. Erinevalt HIV-st ei põhjusta SIV enamikus oma primaat-peremeesorganismides AIDS-i. Kui SIV arenemine peamiselt mittesurmavasse vormi võttis tuhandeid aastaid aega, läheb tõenäoliselt väga kaua aega ka selleks, et HIV loomuliku arengu kaudu sama tulemuseni jõuaks.

“HIV on väga ainulaadne viirus, kuna laias laastus on kõigi teiste immuunpuudulikkuse viiruste põhjustatud suremus peremeesliikide seas väga palju väiksem,” ütleb Arizona ülikooli ökoloogia ja evolutsioonibioloogia teaduskonna professor Michael Worobey, kes juhatas uurimust kahasse Tulane’i ülikooli viroloogi Preston Marxiga.

“Kui SIV ilmus pildile suhteliselt hiljuti, nagu seni arvati, võiks ju eeldada, et see jõudis märkimisväärselt madalama nakatumisvõimelisuseni suhteliselt lühikese ajaga,” osutab Worobey. “Meie tulemused viitavad aga hoopis vastupidisele võimalusele. Kui HIV peaks arenema madalama nakatumistaseme poole, ei toimu see tõenäoliselt lähiajal.”

Samuti tõstatab uurimus küsimusi HIV päritolu osas, mis teadlaste arvates arenes välja SIV-st. Kui inimesed on SIV-positiivsete ahvidega tuhandeid aastaid kokku puutunud, siis miks puhkes HIV-epideemia alles 20. sajandil?

“20. sajandil juhtus midagi, mis muutis selle suhteliselt healoomulise pärdikuviiruse millekski palju võimsamaks, nii et epideemia sai vallanduda. Me ei tea, mis selleks murranguliseks teguriks oli, aga selline tegur pidi olemas olema,” rõhutab Marx.