„Meie planetaariumis saab näha umbes 10 miljonit tähte. Kosmoseelamus on muutunud nutikamaks ja teravamaks. Kes ei usu, siis võtke binokkel kaasa ja näete rohkem tähti, kui palja silmaga,“ märkis Juur.

„Kui päris tähistaevas kehva Eesti ilma tõttu nägemata jääb, siis meie planetaariumis on selleks võimalus. Tulemus, mida AHHAAs näha saab, on ülimalt realistlik ja planetaariumis saab kosmost vaadelda hoolimata päevast või kellaajast."

AHHAA planetaariumi unikaalsus väljendub võimekuses näidata korraga nii optilist kui ka digitaalset pilti. Juur täpsustas, et üldiselt on Eesti planetaariumid spetsialiseerunud ühele projektsiooniviisile. Näiteks Tartu tähetorni planetaarium näitab ainult optilisi tähti, Narvas seevastu saab näha ainult digitaalset tähistaevast.

„Selliseid planetaariume, kus on digitaalse ja optilisie pildi näitamise võimalus koos, on Euroopas ülimalt vähe ja üks nendest on siin AHHAAs. See tähendab, et näidata saab nii päikesesüsteemi, rahvusvahelist kosmosejaama, rännata süvakosmoses ringi ja näidata seda maailma, mis meile Maa pealt paistab.“

Lisaks uutele tehnilistele lahendustele avanes külastajatel võimalus näha ka kahte uut etendust: „Avastades universumit“ on mõeldud huvilistele alates koolieast ja „Lendame koos kosmosesse“ kutsub vaatama ka pisemaid kosmosesõpru. Lisaks suurenes istekohtade arv planetaariumis.

Teaduskeskus AHHAA planetaarium on maailmas ainuke kerakujuline planetaarium.