Aerogeel on väga kerge tahke materjal. Ta ei ole ise geel, kuid ta on valmistatud geelist, millest on eemaldatud vedel komponent ning asendatud gaasiga. Seetõttu ongi aerogeel väga kerge ning meenutab kuju hoidvat sinakat suitsu. Aerogeelist kumab valgus läbi. Tumedal taustal on ta sinakas ning heledal taustal kollakas, vahendab
.

Katsumisel tundub aerogeel tahke vahuna. Kergele survele reageerib ta elastselt, kuid tugevama puudutuse korral jääb püsiv jälg. Tugevalt pigistades puruneb aerogeeli sisestruktuur klaasisarnaselt paljudeks tükkideks. Struktuurselt on materjal siiski oma kaalu arvestades üllatavalt tugev. Näiteks võib ühe sentimeetri paksuse aerogeeli kihi peale panna püsti seisma tellise, ilma et oleks vaja karta materjali purunemise pärast.

Ekspertide hinnangul satub iga aasta umbes 700 miljonit liitrit kasutatud õli kanalisatsiooni, vooluveekogudesse ja pinnasesse. Sellise hajutatud reostuse vastu on raske võidelda. On olemas küll mitmeid absorbeerivaid aineid, nagu näiteks aktiivsüsi, kuid materjalide efektiivsus ei õigusta enamasti nende eest makstavat hinda.

Robert Pfeffer koos kolleegidega New Jersey tehnoloogiainstituudist asus katsetama ränil põhineva aerogeeliga ning leidsid, et selle võime veest õli eemaldada on oluliselt parem kui paljudel seni kasutatud absorbentidel. Aerogeel eemaldas veest õlikoguse, mis võrdub materjali enda seitsmekordse massiga.