Katsealustel lasti kuulata läheneva objekti tekitatud heli matkivat tipptasemel helisüsteemi, selgitab USA-s Ohio osariigis asuva Woosteri ülikooli evolutsioonipsühholoog ja uurimuse juhtiv kaasautor John Neuhoff.

"Virtuaalne objekt" kõlas nagu kiirteel mööduv mootorratas, mis lähenes katsealustele näiliselt kiirusega 15 meetrit sekundis ja seejärel tuiskas neist mööda. Katsealustel paluti vajutada klahvi hetkel, mil heli oli nende arvates täpselt nende ees, vahendab teadusuudiste portaal Cosmos.

Kehalist vastupidavust mõõdeti kahe muutuja alusel, milleks olid pulss pärast mõõdukat südame-veresoonkonna treeningut ning käepigistuse tugevuse põhjal hinnatud lihasjõud.

Peaaegu kõik osalenud alahindasid "mootorratta" kohalejõudmist, vajutades klahvi enne heli tegelikku kulminatsiooni. Küll aga vajutasid kehvemas füüsilises vormis katsealused klahvi heas vormis osalenuist varem, teatas Neuhoff möödunud nädalal Ameerika akustikute liidu aastakonverentsil Oregoni osariigis Portlandis.

"Nõrgematele on kasulik reageerida pigem varem kui hiljem," ütleb Neuhoff. "Liiga varajase reageerimise hind on märksa väiksem liiga hilise reaktsiooni potentsiaalselt saatuslikust hinnast."

Selline taju-kõrvalekalle ilmnes reaktsioonides ainult lähenevatele virtuaalsetele objektidele. Reaktsiooniajad kaugenevate virtuaalobjektide suhtes ei lahknenud mingil moel.

"Lähenevad, valjenevad helid on bioloogiliselt tähtsad stiimulid," ütleb Neuhoff. Kui isiku võime ohust võitu saada või selle eest põgeneda on pärsitud, tundub igati loogiline, et areneda võib mõni adaptiivne mehhanism nagu parem reaktsioonikiirus. "Reaktsioonid lähenevatele helidele skaleeruvad vastavalt motoorse süsteemi reaktsioonivõimele." See seostub otseselt isiku füüsilise vormiga.

Erinevus on väiksem kui sekund. „Siiski võib see süstemaatiline tajuviga pakkuda selektiivset eelist," ütleb Neuhoff. "Tajumuslik kõrvalekalle võib endast kujutada käitumuslikku kohanemist, mida on vorminud evolutsioon."

Üldiselt reageerisid naised varem kui mehed, kes on keskmiselt füüsiliselt tugevamad. Lisaks näitas võrdlev uuring reesusahvidega samu kõrvalekaldeid, andes mõista, et tulemusel on ka bioloogiline alus. Siiski on uurimistöö alles lapsekingades.

"Mõnes mõttes on see konkreetne kõrvalekalle ökoloogiliselt mõistlik, kuid muutujaid on väga palju," kommenteerib Slovakkias tegutseva Kosice tehnikaülikooli küberneetika ja tehisintellekti teaduskonna uurija Norbert Copco, kes samuti konverentsil oma tööd esitles.

Ta märkis, et kui kirjeldatud efekt peab paika, võiks eeldada, et vanemad inimesed, kelle võime end kaitsta on madalam, reageerivad lähenevatele helidele samuti kiiremini.

Neuhoff nõustus, et tarvis on täiendavaid uuringuid. "Vaja on veel kauakestvaid uuringuid, mis keskenduksid füüsilisele vastupidavusele pikema aja vältel."