Aatomkell sai 60 korda täpsema rivaali
Tuumakella pole küll veel valmis ehitatud, ent selle tööpõhimõte on lihtne — aatomituuma rakendamine helihargina. Aatomituum hüppab kõrgemale energiatasemele, langeb seejärel alla ja kerkib taas ainult juhul, kui seda tabab väga konkreetse lainepikkusega valgus. Laseri häälestamine taoliseid hüppeid esile kutsuma võimaldabki saavutada täiesti fenomenaalset täpsust. Vastavat sagedust saaks seejärel rakendada ajanäitamiseks samamoodi nagu kellatiksu, vahendab New Scientist.
Aatomkellades rakendatakse samasugust meetodit, ainult et selles sooritavad energiahüppeid tuuma ümber tiirlevad elektronid. Kõige täpsemate aatomkellade viga on võrreldav nelja sekundi pikkuse eksitusega kogu aja vältel, mis on möödunud Suurest Paugust. Põhimõtteliselt võiks tuumakell selle rekordi purustada. Aatomkellades mõjutavad elektrone ja põhjustavad vigu ümberkaudsed elektri- ja magnetväljad, mis peaksid aatomituuma tihedalt seotud osakestele avaldama märksa väiksemat mõju.
Corey Campbell koos kolleegidega Atlantas tegutsevast Georgia tehnoloogiainstituudist on välja töötanud projekti, milles rakendatakse lasereid aatomisiseste elektroniorbiitide ruumilise orientatsiooni ülitäpseks kontrollimiseks. Taolisel viisil kontrollitav tooriumkell eksiks vaid ühe sekundi võrra 200 miljardis aastas, väidavad töörühma liikmed — s.t, aja jooksul, mis on rohkem kui 14 korda pikem universumi senisest vanusest.
Taolise täpsusastmega kronomeeter võiks heita valgust stringiteooria alustele. Tuumakella energiahüpete sagedus sõltub tugevast vastastikmõjust (ingl strong nuclear force), aatomkella elektronide hüppeid juhib aga teine fundamentaalne jõud. Mõlemat ajamõõturit appi võttes peaks olema võimalik välja selgitada, kas jõudude omavaheline suhteline tugevus muutub nii, nagu stringiteooria väidab.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!