Pigitükk asetati koonusekujulisse anumasse, mille põhi kolm aastat hiljem lahti tehti. Eksperimendi sisu oli tõestada, et ka tahkena tunduvad esemed võivad olla tegelikult väga kõrge viskoossusega vedelikud. Keskmiselt kukub selle pigitüki küljest üks tilk kümne aasta jooksul:.

Queenslandi eksperiment:

AegSündmusMöödunud aeg (kuudes)
1927Eksperimendi algus 
1930kraan avati 
dets.19381. tilk96–107
veebr.19472. tilk99
apr.19543. tilk86
mai.19624. tilk97
aug.19705. tilk99
apr.19796. tilk104
juuli.19887. tilk111
28.nov. 20008. tilk148



Dublinis Trinity kolledži eksperiment andis nüüd 11. juulil aga esmakordselt sellise tilga kukkumise, mis õnnestus ka filmilindile saada. Seda, millises taktis sealsed pigitilgad 69 aasta jooksul kukkunud on, pole täpselt teada, sest vahepeal oli eksperiment üldse ära unustatud, kuid ka nende vahe on olnud nähtavasti keskmiselt kümme aastat.

Pigitilga analüüs ütleb, et tegemist on kaks miljonit korda viskoossema vedelikuga kui mesi ja kaks miljardit korda viskoossemaga kui vesi.

Pigi on kas naftatoodangu või tõrvapõletamise kõrvalsaadus, mille tükk tavaliselt toatemperatuuril haamrilöögi peale läheb kildudeks, aga nagu ilmneb, on ta siiski vedelik.