Varem arvasid arheoloogid, et varased inimese eellased hakkasid tööriistu kasutama 2,5 miljonit aastat tagasi. On leitud tõendeid, et üks esimesi perekonna Homo liikmeid, Homo habilis, kasutas liha tükeldamiseks teravaid kive. Uus leid on aga hinnanguliselt umbes 3,39 miljonit aastat vana, vanem ka kuulsast Australopithecus’e Lucy-nimelisest fossiilist, kes elas leiupaiga lähedal umbes 3,2 miljonit aastat tagasi, vahendab Novaator LiveScience’i uudist.

Teadaolevalt ei elanud sel ajal sealkandis ühtegi teist inimeseliiki, mis tähendab, et just Lucy sugulased kasutasid luude purustamiseks ja liha ning üdi kättesaamiseks teravaid kive.

“Varem pole näidatud, et Lucy kasutas kivist tööriistu või et ta üldse liha sõi,” ütleb Max Plancki instituudi arheoloog Shannon McPherron. „Oleme nende oluliste käitumisjoonte algusaega varasemaks nihutanud.”

Tööriistakasutuse ja lihasöömise alguse paikapanemine on inimese eellaste evolutsioonilise ajaloo mõistmiseks võtmetähtsusega, ütlevad teadlased. Siiani arvati, et tööriistade kasutuselevõtmine on seotud hominiinide ajumahu suurenemisega. Uus leid näitab aga, et tööriistu kasutati juba ammu enne perekonna Homo väljakujunemist.

McPherron leidis fossiilid 2009. aasta jaanuaris Etioopia kirdeosast Dikikast. Luutükkidel nähti lõikejälgi ja purustatud piirkondi, mis näitas, et neid oli töödeldud kiviga. Fossiile uuriti elektronmikroskoobiga, mis kinnitas, et leitud jäljed vastavad kivist tööriistaga tehtavatele jälgedele. Siiani pole aga leitud kasutatud tööriistu, seetõttu ei osata öelda, kas
Australopithecus
valmistas tööriistu või kasutas lihtsalt maast leitud sobiva kujuga kive.