Aafrikast leitud kondid muudavad inimajalugu
Etioopiast leitud tööriistajälgedega fossiliseerunud imetajaluud lükkavad inimese eellaste oskuse kasutada tööriistu varemarvatust 800 000 aastat tagasi, aega, mil Aafrikas elas Australopithecus afarensis.
Varem arvasid arheoloogid, et varased inimese eellased hakkasid tööriistu kasutama 2,5 miljonit aastat tagasi. On leitud tõendeid, et üks esimesi perekonna Homo liikmeid, Homo habilis, kasutas liha tükeldamiseks teravaid kive. Uus leid on aga hinnanguliselt umbes 3,39 miljonit aastat vana, vanem ka kuulsast Australopithecus’e Lucy-nimelisest fossiilist, kes elas leiupaiga lähedal umbes 3,2 miljonit aastat tagasi, vahendab Novaator LiveScience’i uudist.
Teadaolevalt ei elanud sel ajal sealkandis ühtegi teist inimeseliiki, mis tähendab, et just Lucy sugulased kasutasid luude purustamiseks ja liha ning üdi kättesaamiseks teravaid kive.
“Varem pole näidatud, et Lucy kasutas kivist tööriistu või et ta üldse liha sõi,” ütleb Max Plancki instituudi arheoloog Shannon McPherron. „Oleme nende oluliste käitumisjoonte algusaega varasemaks nihutanud.”
Tööriistakasutuse ja lihasöömise alguse paikapanemine on inimese eellaste evolutsioonilise ajaloo mõistmiseks võtmetähtsusega, ütlevad teadlased. Siiani arvati, et tööriistade kasutuselevõtmine on seotud hominiinide ajumahu suurenemisega. Uus leid näitab aga, et tööriistu kasutati juba ammu enne perekonna Homo väljakujunemist.