Haigestunute arv on väike ja seetõttu ei oska arstid arvata, kas selle põhjuseks on katastroofi ajal eraldunud toksiinid. Samas soovitavad arstid, kelle uuring ilmub ajakirjas Journal of Occupational and Environmental Medicine, kõigil katastroofi kohas töötanud inimestel oma tervist jälgida, vahendab CBS News.

Teadlased uurisid 28 252 hädaabitöödel osalenud inimest ja avastasid kaheksa pahaloomulise luuüdikasvaja juhtu. Avastused polnud iseenesest üllatavad, kuivõrd pahaloomuline luuüdikasvaja on sageduselt teine verevähijuhtum mitte-Hodkini tüüpi lümfoomi järel.

Üllatavaks osutus aga see, et neli haigestunut olid alla 45-aastased ja selles vanuses esineb pahaloomulist luuüdikasvajat tunduvalt vähem. Normaaljuhul oleks antud valimi puhul haigestunuid ainult üks, ütlevad arstid.

Üks põhjus, mis alla 45-aastastel isikutel pahaloomuline luuüdivähk avastati, võib olla selles, et diagnoosiaparatuur areneb pidevalt ja vähile saadakse varakult jälile. Teisalt on pahaloomulise luuüdikasvajaga patsiendi keskmine vanus seni olnud 71 aastat.

Plahvatuskohalt õhku paiskunud toksilise tolmu mõju on uurinud mitmed teadlastegrupid, kuid vähi ja tolmu vahel pole leitud otsest seost.

Enamik uuringuid on jõudnud järeldusele, et pahaloomulisse luuüdivähki jäämiseks peab haigestunu eelnevalt olema kantserogeenide meelevallas 10 - 20 aastat.