Kaks nädalat on Hollandi erafirma Mars One kogunud avaldusi inimestelt, kes oleks valmis nende 2023. aastal alustavas Marsi-koloonias elama asuma. 78 000 avadust 120 riigist on pöörane number, kuigi Mars One kaasasutaja Bas Lansdorp arvestab kokku isegi poole miljoni võimaliku avaldusega. Valikusõel saab olema ülimalt tihe.

Ükski nendest neljast inimesest, kes esimestena kolooniasse elama asuvad, ei pääse koduplaneedile tagasi, sest vähemalt praegu pole Marsilt lahkumiseks mingeid toimivaid lahendusi. Probleemiks on just rahastuse leidmine, sest ka nelja inimese üheotsapilet Marsile maksab kuus miljardit dollarit.

Kuus neljaliikmelist võimalikku meeskonda valitakse välja 2015. aastaks. Esimene lend saabuks kolooniasse 2023, teine 2025. aastal. Seniste plaanide kohaselt kasvaks inimeste koloonia Marsil 20-liikmeliseks aastal 2033.

Mars One kodulehel on ka kõik Marsile lennu kandidaadid esitletud isiklikult, kusjuures publik saab nendele poolthääli anda. Ühtki Eesti elanikku nende seas veel ei ole. Soomest on tahtjaid viis, Lätist ja Leedust kumbastki üks.

Võrdluseks: NASA plaanid mehitatud lennuks Marsile, koos meeskonna maandumisega seal ja Maale tagasi tulekuga (kuskil pärast 2030. aastat), maksavad varasemate arvutuste kohaselt sada miljardit dollarit. Kuid konkurents on äge. Dennis Tito kavandatud ühe abielupaari lend Marsini ja tagasi (ilma maandumiseta) 2018. aastal läheks maksma vaid 1 - 2 miljardit dollarit.