Teadlased on kaua vaielnud, kas vähi tekkel on suurem roll geneetikal või keskkonnateguritel, teatab CBS News.

Kairos tegutseva Ameerika ülikooli professori Salima Ikrami sõnul uuris ta koos oma meeskonnaga kaks aastat 40ndatel eluaastatel surnud mehe mumifitseeritud surnukeha.

Teadlaste sõnul on tegemist teise vanima teadaoleva juhtumiga, kus muumia on surnud eesnäärmevähki. Vanimad eesnäärnevähi tunnustega inimsäilmed ulatuvad 2700 aasta taha ja on leitud Venemaalt.

„Elutingimused iidsetel aegadel olid praegusega võrreldes väga erinevad. Puudusid saasteained või muundatud toit. See paneb uskuma, et vähk ei ole tingimata seotud ainult tööstuslike teguritega," ütleb Ikram.