2100. aastal kimbutab nälg miljardeid inimesi
Arvestades, et nendes piirkondades elab kolm miljonit inimest, kelle toidulaud ja sissetulek sõltub olulisel määral kohapeal toodetud põllusaadustest, võib tulemuseks olla katastroof.
Aafrikas on savannide ja Sahara kõrbe piirialale kujunenud kuiv piirkond Sahel, kus keskmised temperatuurid aastatel 2080-2100 tõusevad ennustuste kohaselt kahe kraadi võrra kõrgemaks kui sama piirkonna rekordilised temperatuurid aastatel 1900 — 2006.
Tegemist on alaga, mis kuival hooajal meenutab kõrbe, ja kus vili kasvab ainult siis, kui mussoonvihmade ajal sajab maha piisavalt vett. Juba praegu on Saheli riikidest kujunenud Aafrika suurim näljapiirkond.
Aastatel 1960-1990 tabas Sahelit üks ajaloo rängemaid põudasid. Ehkki hooajalised mussoonvihmad on kohati taastunud, on temperatuurid nii kõrged, et vihm aurustub enne maapinnale jõudmist.
„Sahelist saab piirkond, kus tulevikus pole põllumajandusega võimalik tegelda,” väidab Stanfordi ülikooli teadlane Rosamund Naylor. Praegu elatub 60 protsenti sealsetest elanikest põllutöödest ning maaharimine moodustab 40 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. „Tõenäoliselt on ette näha migratsiooni linnastunud aladele ja teistesse riikidesse. Me peame selleks valmis olema,” märgib Taylor.
Saheli riigid poleks ainsad kannatajad. Sellistest kuumalainetest, mis tapsid Euroopas 2003. aastal 52 000 inimest, saab teadlaste hinnangul 2080. aastal norm. Kuue aasta tagune kuumalaine ei nõudnud ainult inimelusid, vaid andis hoobi ka Euroopa toiduainetetööstusele. Itaalias vähenes 2003. aastal maisi tootmine 36 protsenti, Prantsusmaal oli puuviljasaak neljandiku võrra väiksem.
Taylor väidab, et kui toiduvarud peaksid kõigis maailma otstes samal ajal vähenema, ei suudaks ka üleilmne toiduaineteturg olukorda päästa. Võimalikuks lahenduseks on paljude põllumajandusekspertide arvates geneetiliselt muundatud taimed, mis suudaksid kuumusele paremini vastu panna.
