2015 teaduses: kuraditosin avastust, mida võiks teada, ja lood, mis panevad muigama

 (8)
2015 teaduses: kuraditosin avastust, mida võiks teada, ja lood, mis panevad muigama
Teadusaasta 2015 (Foto: ERR)

Aastat teaduses vaadatakse sageli sündmuspõhiselt: mida avastati ja kuidas see maailma muudab. Nende sündmuste hulgas on palju neid avastusi, mida tõstavad esile teadlased, populaarteaduslikud ajakirjad, aga ka need, mille vastu lugejad-vaatajad kõige enam huvi tunnevad.

Vahendab ERR Novaator

ERR Novaatori toimetajad tõstsid esile teadusmaailmale tooni andnud avastused ning lisasime need, mis oma väikeses veidruses püüdsid lugeja tähelepanu ehk levisid kulutulena sotsiaalmeedias ja peegeldusid lugejaarvudes.

Kolme vanemaga lapsed

Veebruaris võttis Briti parlament esimesena maailmas vastu otsuse lubada meditsiiniprotseduur, kus kasutataks kolme inimese DNA-d. See protseduur võimaldab ära hoida raskete geneetiliste haiguste, näiteks mitokondriaalsete haiguste, ülekandumist emalt lapsele. Otsus tekitas elavat arutelu teaduseetika vallas. Tartu ülikooli meditsiinigeneetik Kairit Joost nentis, et kehavälise viljastamise mitokondrite doonorluse tehnoloogia abi vajavad kindlasti ka Eesti patsiendid.

Tartu ülikooli reproduktiivmeditsiini professor ja Tervise TAKi juhataja Andres Salumets selgitas mitokondriaalsete haiguste tekkepõhjusi ning kirjeldas, kuidas see meditsiiniprotseduur täpsemalt käib. Nimelt on mikromanipulaatori abil võimalik tõsta viljastatud munarakust ümber ema- ja isapoolsed kromosoomid ehk rakutuumad ning viia need tervesse doonormunarakku, millest on eelnevalt eemaldatud doonori kromosoomid. Munaraku doonoriks valitakse terve naine, kelle mitokondri geenides mutatsioonid puuduvad.
Loe edasi siit