2009. aasta pila-Nobelid jagatud

 (11)
2009. aasta pila-Nobelid jagatud
Ig Nobel 2009 rahvatervishoiu preemia võitis rinnahoidja, mille korvid toimivad ka vatimarlimaskidenaAP/Scanpix

Miks rasedad kummuli ei kuku? Kas lehmad märkavad inimlikku lahkust? Kas rinnahoidjal on rohkem kui üks rakendus? Sellised ja paljud muud küsimused olid mootoriks uurimuste taga, mida tänavu pärjati Ig Nobeli preemiatega Harvardi ülikoolis toimunud tseremoonial.

Ig Nobel (ingl ignoble — vääritu) on 1991. aastal loodud auhind, mida teaduslik huumoriajakiri Võimatu Teaduse Annaalid (Annals of Improbable Research) annab igal aastal välja kõige jaburamate teadussaavutuste eest.

Tänavu, pärast aastapikkust globaalset majanduslikku pööristormi, oli preemiate ühendavaks teemaks valitud “risk”, vahendab NewScientist.

Oli selge, et pärast aastat, mis oli täidetud finantssaavutustega, millest igaüks oleks Ig Nobeli preemiat väärinud, peab majandusauhind olema vastuokslik. Ig Nobeli komitee valis välja nelja Islandi panga — Kaupthing Banki, Landsbanki, Glitnir Banki ja Islandi Keskpanga — administratsiooni ja audiitorid, kes demonstreerisid katseliselt, et finantsturu kõikumised võivad väga väikseid panku väga kiiresti väga suurteks pankadeks paisutada ning seejärel protsessi pöörata, millega kaasneb riigi majanduse hävitamine.

Matemaatikaauhind läks teisele finantsvõlurile, Zimbabwe reservpanga juhatajale Gideon Gonole, kes sedamööda, kuidas inflatsioonimäär riigis 231 miljonit protsenti kerkis, väljastas riiklikku valuutat nominaalväärtustes ühest sendist 100 triljoni dollarini ja sel moel oma kaasmaalased väga suuri arve üksipulgi tundma õpetas.

Seotud lood:

Finantstehingutega mitte seonduv risk ajendas Chicago ülikooli meditsiiniteadlast Elena Bodnari, kellele omistati rahvatervishoiu preemia rinnahoidja teisese rakenduse leiutamise eest. Elena, kes elas Tšernobõli katastroofi ajal Ukrainas, teadis, kui tähtis on olla alati valmis ootamatuteks rahvatervishoiu-kriisideks. Koostöös kahe Chicago kolleegiga konstrueeris ja patenteeris ta rinnahoidja, mille korvid toimivad ka paari vatimarlimaskidena. Kui toimuma peaks tuumaõnnetus, bioterroristide rünnak või suitsuküllane tulekahju, saab rinnahoidja kandja kiiresti korvid eemaldada, kinnitada ühe enda nina ja suu peale kaitseks ning ulatada teise lähedal seisvale abivajajale.

Riski katseline kvantifitseerimine tõi rahupreemia Stephan Bollingerile Berni ülikooli kriminaalmeditsiini osakonnast Bernis. Nelja kolleegi kaasabil üritas ta välja selgitada, kas inimese pealuu purustab kergemini täis või tühi õllepudel. Plastiliinilaadse materjali abil kinnitasid nad pudelid püstiselt vanni, kus igaühe ülemisele otsale paigutati väikesed puuklotsid.

 Tuleb välja, et taara on relvana ohtlikum. Kilose teraskuuli kukutamine klotsidele eri kõrgustelt näitas, et 30 džauli energiat lõhub täis pudeli, kuid tühi pudel kannatab välja 40 džauli. Mõlemast kogusest energiast piisab, et purustada inimkolju hapramaid piirkondi.

Keemiapreemia vääriliseks peeti Mehhiko riikliku autonoomse ülikooli teadlasi Javier Moralest, Miguel Apátigat ja Victor Castañot, kellel õnnestus välja arendada rahumeelne ja riskivaba rakendus veel ühele alkohoolsele joogile: tekiilale. Nad leidsid nimelt, et tekiilat saab kasutada ülivastupidavate pooljuhtide, nn teemantkilede tootmiseks.

Füüsikapreemiaga tunnustati delikaatset gravitatsiooniteemalist teadustööd, millega otsiti vastust küsimusele, mida enamasti julgevad esitada ainult väikelapsed: miks rasedad naised ümber ei kuku? Neljajalgsete loomade ja meie evolutsiooniliste lähisugulaste puhul, kes käimiseks ka sõrmenukke kasutavad, jaotub emase tiinuskoormus esi- ja tagajäsemete vahel, kuid kahejalgsete inimloomade kõht koos järeltulijaga tungib ühes suunas ohtlikult esile.

Kuidas eelajaloolised inimesed üldse ellu jääda said, kui veetsid suurema osa täiskasvanueast kas rasedana või imikuid imetades, imestasid antropoloogid Katherine Whitcome Cincinnati ülikoolist Ohios, Dabiel E. Lieberman Harvardist ja Liza J. Shapiro Texase ülikoolist Austinis. Vastus, milleni nad jõudsid, on, et naiste alaselja kaar on rõhutatum kui meestel, mis nihutab nende keha ülaosa tahapoole, nii et neil on raseduse ajal kergem tasakaalu säilitada.

California allergoloog Donald Unger pälvis meditsiinipreemia, otsides vastust teisele ajatule küsimusele: kas sõrmenukkide ragistamine põhjustab tõesti liigesepõletikku, nagu ta ema teda hoiatanud oli? Lapsena uskus ta muidugi, et ema teab kõike, kuid teismelisena teaduse olemasolu avastanud, hakkas ta sellistes päritud tarkuseterades kahtlema.

Et küsimus lahendada, võttis mees ette pikaajalise kontrollitud eksperimendi, see tähendab, hakkas kaks korda päevas ragistama oma vasema, aga mitte parema käe sõrmeliigeseid. Nii on ta toiminud juba üle 60 aasta, kuid kummalgi käel pole artriit välja löönud. “Ema, sa eksisid,” nendib ta praegu kahtlemata, pilk taevasse suunatud. Järgmiseks tahab mees ilmselt teada, kas brokkoli vastuvaidlematu söömine lapsepõlves oli ikka tingimata vajalik.

Veterinaarmeditsiini vallas pälvisid preemia Ühendkuningriigi uurijad Catherine Douglas ja Peter Rowlinson Newcastle’i ülikooli põllumajandusteaduskonnast, kes paljastasid piimatootmise senitundmatu saladuse. 516 lehmapidajat seiranud, avastasid nad, et lehmad, keda regulaarselt nimepidi nimetatakse, annavad anonüümsetest veistest märkimisväärselt rohkem piima. Lehmad “tunnevad end rõõmsamana ja on vähem pinges, kui neile veidi rohkem personaalset tähelepanu pöörata”, mis aitab kaasa piimatoodangu suurendamisele, ütleb Douglas.