2009. aasta Eesti teaduspreemiate kandidaadid

Kuigi riiklike teaduspreemiate nominentide seas on esindatud kõigi suuremate Eesti ülikoolide ja teadusasutuste teadlased, kujuneb tänavune preemiate jagamine tõenäoliselt Tartu ülikooli pidupäevaks.

Nimelt on Tartu ülikool ainsana suutnud oma kandidaadid üles seada peaaegu kõigis teaduspreemiate valdkondades — ainsaks erandiks on tehnikateadused. Märkimisväärne on ka Tartu ülikooli teadlaste arvuline ülekaal eri teadusvaldkondades üles seatud kandidaatide seas: kaheksas valdkonnas üles seatud 24-st teadlaskollektiivist koguni kümme on seotud just Tartu ülikooliga, kirjutab Eesti Päevaleht.

Tartu ülikooli teadusprorektori Kristjan Halleri sõnul on ühest küljest loomulik, et ülikool suudab nii Eesti kui ka maailmatasemel teadust teha kõigis valdkondades. „Kui vaadata, millisel positsioonil on Tartu ülikool Eesti teaduses ja milline on meie arenguloogika, siis tegelikult on see üsna loogiline, et Tartu ülikooli teadlased on ka tänavu teaduspreemiate kandidaatide seas nii arvukalt esindatud,” selgitab Haller.

Samal ajal on märkimisväärne, et aasta-aastalt muutuvad riiklikule teaduspreemiate komisjonile esitatavad teadustööd üha spetsiifilisemaks ja üha enam esitatakse ka töid, millel on väga selge rakenduslik väljund. Nii näiteks kandideerivad tänavu teadustöö aastapreemiale Tartu ülikooli füüsikalise ja analüütilise keemia suuna esindajad Ilmar Koppel ja Ivo Leito, kelle teadussaavutused superhapete ja superaluste keemias võivad viia praegusest mitu korda rohkem energiat mahutavate patareide ja akude kasutuselevõtuni.

Aastapreemiat jahib ka Tallinna tehnikaülikooli materjaliteaduse instituuti juhtivteadur Malle Krunks, kelle juhitav teadlasrühm on aastaid tegelnud senisest odavamate, vastupidavamate ja ka õhemate päikese­elementide ehk päikesepatareide väljatöötamisega.

Vabariigi valitsuse otsus riigi teaduspreemiate kohta tehakse teatavaks ja preemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeval.

Riigi kahele 600 000-kroonisele elutööpreemiale kandideerivad tänavu Dimitri Kaljo, Kalju Kask, Marika Mikelsaar, Arvo Ots, Jaan-Mati Punning, Anto Raukas, Endel Risthein ja Tiit-Rein Viitso.

Anto Raukas, Endel Risthein ja Kalju Kask olid elutööpreemia kandidaadid ka mullu, ent siis otsustati preemiad anda Tartu ülikooli emeriitprofessorile Tiina Talvikule ja Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessorile Valdek Kulbachile.

Esimest korda antakse sel aastal välja ka 750 000-kroonine preemia olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud teadus- ja arendustöö eest.

Ainsa kandidaadina on sellele preemiale esitatud Hillar Abeni juhitav teadlaskollektiiv, kuhu kuuluvad veel Leo Ainola, Johan Anton ja Andrei Errapart.

Nende teadustöö nimi on „Integraalse fotoelastsusmeetodi teooria, mõõtmistehnoloogia ja aparatuuri väljatöötamine ja rakendamine jääkpingete mõõtmisel klaasitööstuses”.

2009. aasta teaduspreemiate kandidaadid:

300 000-kroonistele teadusvaldkondade aastapreemiatele kandideerivad:

Täppisteadused

• Eve Oja — operaatorite klassid Banachi ruumide struktuuriuuringutes

• Aleksei Šerman — magnetiline ühismõõdutus, pseudopilud ja faaside eraldumine vaskperovs­kiitides

Keemia ja molekulaar­bioloogia

• Ilmar Koppel, Ivo Leito — „kasvupiiride” avardamine superhapete ja superaluste keemias

• Ülo Langel, Margus Pooga, Mats Hansen, Ursel Soomets, Kalle Kilk — rakusisesed märklauad

Tehnikateadused

• Malle Krunks — vedeliksadestuse tehnoloogiad konkurentsivõimelisele päikeseenergeetikale

• Rein Kuusik, Andres Trikkel, Tiit Kaljuvee — sorbendid SO2 ja CO2 emissiooni piiramiseks energeetikas — iseloomustus ja efektiivsus

• Mart Min — signaalitöötlus impedants-spektroskoopias: originaalsed lahendused ja uudsed rakendused meditsiinis, bioloogias, tehnikas

Arstiteadus

• Pärt Peterson — tsentraalse immuuntolerantsuse molekulaarsed mehhanismid

Geo- ja bioteadused

• Anne Kahru — ökotoksikoloogialt nanoökotoksikoloogiale

• Jonne Kotta — keskkonna väikse- ja suuremastaapse muutlikkuse interaktiivsest mõjust mere ökosüsteemidele

• Tiina Nõges, Külli Kangur — monograafia „Euroopa suurjärved. Ökosüsteemi muutused ja selle ökoloogiline ja sotsiaal-majanduslik mõju”

• Meelis Pärtel — makroökoloogilised protsessid eluslooduse mitmekesisuse mõjutajana

Põllumajandusteadused

• Katrin Kotkas, Viive Rosenberg — kartuli meristeemkultuuris tekkinud somaklonaalsete variatsioonide agronoomiliste omaduste uurimine ja kasutamisvõimalused praktikas

• Asko Lõhmus — metsakasvatuse ökoloogilise säästvuse hindamine ja edendamine

• Tõnu Püssa — taimsed toidulisandid ja nende antioksüdantne toime lihatoodetes ning monograafia „Principles of Food Toxicology”

• Erkki Truve, Merike Sõmera, Maria Cecilia Sarmiento Guérin — taimeviiruste ja taimede kaitsemehhanismide uurimine

Sotsiaalteadused

• Ruth Alas — organisatsiooniliste muudatuste läbiviimine muutuvas majanduskeskkonnas

• Tiiu Paas — regionaalsete majandusprotsesside analüüs ja modelleerimine: Eesti majandusareng EL-i ja Läänemere regiooni kontekstis

• Ellu Saar — elukestev õpe kui elutee kujundaja ja Eesti ühiskonna sotsiaalse sidususe tagaja

Humanitaarteadused

• Irina Belobrovtseva, Svetlana Kuljus — Bulgakovi romaani „Meister ja Margarita” kommentaarid

• Lorenzo Cañás Bottos — rahvusliku identiteedi loomine ja riigiloome protsessid võrdlevas perspektiivis

• Piret Kruuspere (toimetaja) ja autorite kollektiiv: Eve Annuk, Epp Annus, Toomas Haug, Rutt Hinrikus, Maie Kalda, Õnne Kepp, Janika Kronberg, Reet Krusten, Oskar Kruus, Piret Kruuspere, Maire Liivamets, Arne Merilai, Reet Neithal, Hilve Rebane, Eerik Teder, Ülo Tonts, Jaan Undusk, Jaanus Vaiksoo, Anne Valmas, Ingrid Velbaum-Staub, Piret Viires, Aarne Vinkel — koguteos „Eesti kirjandus paguluses XX sajandil”

• Tõnu-Andrus Tannberg — 19.–20. saj Baltikumi ajalugu käsitlevad uurimused

• Arvo Tering — monograafia „Eesti-, liivi- ja kuramaalased Euroopa ülikoolides 1561–1798”

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines