Näiteks videomängudes räägitakse tõeliselt sujuvast pildist kiiruse 60 k/s (kaadrit sekundis) puhul, paljudele kinovaatajatele on aga ka seni tavapärase 24 k/s asemel kasutatud 48 k/s tihti harjumatult ebamaine.

Kiire videojäädvustus 120 või 240 kaadrit sekundis peaks aga enamikule inimestest sobima, et muidu liiga ruttu aset leidvaid sündmusi mugavalt jälgida (näiteks veetilka maha kukkumas).

Tööstuslikud kaamerad, mida tarbijaturul ei pakuta, suudavad tegelikult jäädvustada isegi kümneid tuhandeid kaadreid sekundis. Aga kui ekraanile on vaja püüda valguse liikumine, kõlbab ainult USAs St. Louisis asuvas Washingtoni ülikoolis loodud seade.

See on kaamera, mis jäädvustab ümmarguselt 100 miljardit kaadrit sekundis ning kasutab selleks lahendust compressed ultrafast photography (eesti keeles vast tihendatud ultrakiire kaameratöö).

Teadlased on nobeda kaamera abil saanud uurida juba mitmesuguseid nähtusi nagu kuidas valgus täpselt peegeldub ja murdub ja kuidas footonid käituvad ühest keskkonnast teise liikudes (täpsemalt õhust vaigu sisse).

Mainitud CUP-tehnoloogia oleks võimalik luua näiteks nähtamatuks tegevaid rõivastust, mis valgust vastaval eesmärgil selle ümber "painutavad".