Mis siis juhtus? Ma avasin ühe restorani WC-ukse ja astusin välja, vaat mis juhtus. Ukse taha oli moodustunud kaheksast inimesest koosnev järjekord (jah, ma lugesin nad üle) ning isegi maailma populaarseimas restoranis oleks see tähelepanuväärne peldikusaba.

Ei olnud maailma parim restoran, üsna keskpärane oli. Ning intsident toimus välismaal, vastasel juhul poseeriksin ma praegu Õhtulehe kaanel, ja mitte ootamatu surma, vaid uue maailmarekordi tõttu. Nimelt pole nõnda pikalt varem keegi kempsus istunud. See oli uus rekord, midagi muud oli tolle järjekorra silmilt võimatu välja lugeda. Keegi ei passi WCs nii kaua. Välja arvatud juhul, kui ta sinna mobiiltelefoni kaasa võtab.

Mina võtan alati.

Püha jumal, kuidas aeg peldikupotil iPhone’i näppides lendab! Alguses polnud seal justkui midagi huvitavat, aga siis teatas uudisteäpp, et Donald Trump on millegi šokeerivaga hakkama saanud. Ta korraldab iga päev midagi, aga seekord oli asi hullem kui tavaliselt, vähemalt niimoodi mulle seal prill-laual jalga puhates tundus.

Uudis oli neetult huvitav. Kohe nii huvitav, et ma lihtsalt pidin selle lõpuni lugema, mis sest, et Washington Posti uudised on vähemalt kümne lehekülje pikkused. Ja loomulikult pidin ma üle vaatama kõik kommentaarid, lingitud lood, nende kommentaarid ja… ühesõnaga, peldikupotil iPhone’i näppides lendab aeg tohutu kiirusega.

Sellest, mis Mihklist restoranis edasi sai, loe Raudvara blogist.

Jaga
Kommentaarid