VIDEO | Kui lihtne on häkkida kohvikutäie inimeste seadmetesse
Nimelt saavad kurjategijad luua suvalises asukohas WiFi-võrke, millele pannakse usaldust tekitav nimi ja paroolivaba sissepääs. Kusjuures nimi valitakse selline, et see ilmuks saadaolevate võrkude nimekirjas esimeste sekka – vajadusel pannakse selleks võrgu nime ette tühik.
Edasi tekitavad nad vahelehe, milles kasutajal palutakse siseneda oma sotsiaalmeedia konto andmetega. Samal ajal salvestatakse aga kõik klahvivajutused, mida ohver sellele lehele sisestab.
Nii lihtsa võttega saavadki kurjategijad kätte WiFi võrguga liitunud kasutajate andmed.
Viimase aastaga on Eesti ettevõtted küberpettustega kaotanud vähemalt miljon eurot. Suurema mõjuga intsidentideks on seejuures arvepettused ja lunavararünnakud. Eriti teravalt puudutab probleem mikro- ja väikeettevõtteid (kuni 50 töötajat), mis moodustavad 98% kõigist Eesti ettevõtetest. Statistika näitab, et mida pisem on ettevõte, seda vähem tähelepanu küberturvalisusele pööratakse, kuid küberrünnakute eest pole kaitstud ükski ettevõte.
